Üha moodsam: leia mõnus minimaja, kus elada üksi või kogu perega

Urve Vilk, Kodukiri, 23. märts 2020

Suve oodates tundub väike majake mõnusa kohana, kus aias olles istuda või mere ääres puhata. Ent on neidki, kes eelistavad minimaja aastaringseks elamiseks. Vaatame üle, milliseid majakesi on pakkuda Eesti turul.

Eriti Põhja-Ameerikas on juba mõnda aega populaarsust kogunud pisikesed elamised, kus on olemas küll kõik eluks vajalik, kuid ei grammigi rohkem. Sellistes majades elatakse üksi, paarina või suisa perega. Analoogseid maju on hakatud pakkuma ka Eesti turul.

Üks selline aastaringseks elamiseks sobivaid väikemaju pakkuv ettevõte on OÜ Cocon Life. Ettevõtte juhatuse liikme Gert Pottmanni sõnul ostetakse nende maju suvilateks, kodukontoriteks ja saunadeks ning ärilistel eesmärkidel ka turistidele välja­rentimiseks. Osa inimesi eelistab neid kasutada ka aastaringseks elamiseks. Lisaks plaanitakse Eestisse rajada minimajade kogukondi. “On mitu arhitekti, kes üksteisest sõltumatult arendavad mõtet, et ühiskond võiks koosneda väikestest kogukondadest, mis paiknevad hajutatult üle maa. Neis külakestes oleks 10–15 mini­elamut ning lisaks ühised kogukonnahooned, nagu näiteks külakeskus või saun,” kirjeldab Pottmann.

Elada saab ka ökonoomsemalt. Väiksem maja tähendab ühtlasi vähemat soetamismaksumust ja lihtsamat asjaajamist – hooneid, mille pindala on kuni kakskümmend ruutmeetrit ja kõrgus kuni viis meetrit, lubab seadus paigaldada ka ilma ehitusloata. Kui maja on veidi suurem, on vaja esitada ehitusteatis ja kooskõlastada tingimused vallaga, ent ka see on lihtsam protsess kui suure maja ehitamiseks vajaliku ehitusloa hankimine.

Väike maja kiirelt püsti

Cocon pakub maju rätsepatööna ehk maja valmib kliendi konkreetsete soovide põhjal. “Ega maja pole emotsiooniost. Meil on kliendiga algul nö unistamise aeg ehk aeg, mil mõtleme, mida ja kuidas teha,” kirjeldab ta. Kui otsus tehtud, kulub pisema (kuni 20-ruutmeetrise) maja valmimiseks umbes poolteist kuud, veidi suurem maja jaoks umbes kolm kuud.

Maja kohapeal ehitamine oleks Pottmanni sõnul aeganõudvam ja kallim, mistõttu mõistlikum on lasta see tehases valmis ehitada. „Hiljem on seda lihtne paigaldada ja kohe kasutusse võtta. Oleme nii ühe majakese isegi Muhumaale kaasa viinud – hommikul asusime teele ja õhtul magasime juba sees.“

Coconi majadel on olemas trassiga liitumise võimalus, aga neid on võimalik kasutada ka generaatori või veepaagiga, vastavalt kliendi eelistusele. Sellest, kas maja soovitakse talvel kasutada või mitte, sõltub isolatsioonimaterjalide valik. Kui maja on plaanis kasutada ka külmemal ajal, on tarvis küttekeha. Pottmanni sõnul sobib selleks kõige paremini õhksoojuspump. Kuigi väikese maja kütab ka elektriga soojaks, on õhksoojuspumba eeliseks, et see pakub suvel ka ruumi jahutamise võimalust.

Terrass loob suvel söögi- ja elutoa õue. (Cocon Life)
Kõrge avatud ruum annab avarust. (Cocon Life)

Ratastel majaga mere äärde

Kuna maja on üsna pisike, siis avarust lisavad suured aknad. “Näeme, et see visioon inimestele meeldib – maja on justkui keset loodust,” ütleb Pottmann. Tänapäeval, kui paljudel on juba kaugtöövõimalus, on see hea võimalus viibida loodusele lähemal.

Eraldi mudelina pakutakse ratastel maja, milles on kõik elamiseks vajalikud funktsioonid ja mille maksimaalne laius on 2,5 ja pikkus 6 meetrit ehk millega saab probleemideta osaleda ka liikluses. Ratastel maja saab panna maasturi taha ja vedada sinna, kuhu tarvis. Siiski pole see Pottmanni sõnul Euroopas ringireisimiseks kõige parem variant, kuna maja on looduslikest materjalidest. “Plastikust treiler on reisimiseks mugavam,“ leiab ta. Teoreetiliselt võib selle muidugi maasturi taha panna ja Hispaaniasse vedada, aga rohkem sobib ratastel maja juhul, kui soovitakse seda kord või kaks aastas kuhugi mujale viia.”

Eeliseks on, et ratastega majake pakub luksust elada põhimõtteliselt ükskõik kus. “Inimesel ei pea isegi endal maad olema. Kui ta saab mõne krundi omanikuga kokkuleppele, võib ta oma maja sinna kohale vedada, kasvõi mere äärde.”

Samas pole ka teiste Coconi majade liigutamine ja paigaldamine Pottmanni hinnangul ülemäära keeruline. „Maja toetatakse Fibo plokkidest toetuspunktidele, ilma et see nõuaks vundamenti.”

Ekstravagantsed magamiskabiinid

Veel üks omanäoline maja turul on Kärg ehk patenditud konstruktsiooniga põhuplaatidest aastaringselt kasutatav „magamiskabiin“. „See sobib puhkamiseks, muusika tegemiseks, saunaks, kontoriks,“ loetleb võimalusi ettevõtte esindaja Mery-Ly Karro. Lisaks on valminud mokša Kärg ehk meditsiinilise otstarbega maja Hiina meditsiini protseduurideks ning maja, mille ühel pool oli tualett ning teisel pool pesemisvõimalused. Kuna majakesed näevad head välja, meeldivad need Karro sõnul ka turismiettevõtetele, kuna neid saab kallimalt välja üürida kui tavalise välimusega puhkemaju.

Kuna Kärg töötab päikesepatareidel, on ta autonoomne ja majas on aku, mis päevasel ajal ennast päikeseenergiaga laeb. Väikese kogupinna tõttu piisab laadimiseks ka vähesest päikesest. Tänu akule on ka öösel olemas küte, ventilatsioon, hubane valgustus ning elekter arvutite-telefonide laadimiseks. Kui maja soovitakse paigaldada oma hoovile, kus elekter juba olemas või on see mõeldud ainult külaliste ajutiseks majutamiseks, pole kohustuslik kõiki lisavidinaid valida ega nende eest maksta.

Kärjekuju teeb majakese eriliseks. (Kodu Kuubis)

Põhuplaat tagab hea mikrokliima

Majas kasutatakse looduslikke materjale: see koosneb põhu­plaatidest, tselluvillast (soojustus) ja puidust. Tänu põhuplaadile on majas tagatud ühtlane temperatuur ning soojus- ja heliisolatsioon. Majad on talvel soojad, sest on tselluvillaga soojustatud, ning suvel jahedad. Karro sõnul on selline majake tõenäoliselt märksa soojem kui nii mõnigi kodu.

„Põhuplaat on magamistuppa väga sobiv materjal, sest loob hea mikrokliima: salvestab soojust ja ruumi jahtudes hakkab soojust välja andma. Samamoodi on niiskusega. Lisaks on põhuplaat hea heliisolaator.“

Katteks on šungiidist krohv – šungiit on haruldane materjal Siberi–Karjala piirimailt, mis kaitseb ruumi elektromagnetlainete eest ega lase majal end ka väga kuumaks kütta, sest peegeldab tagasi päikesekiirgust. „Tänu šungiidile ei levi elektromagnetlained ruumi, välja arvatud muidugi, kui wifi ööseks sisse jätta,“ märgib Karro. Tänu sellele on tegu unistuste magamistoaga ehk kõige turvalisema kohaga magamiseks. „Ja see pole mitte ainult jutt, vaid selle kinnituseks on tehtud ka katseid – kiirguskaitse võimaldab inimesel end majas välja puhata lühema uneajaga ja parema unekvaliteediga,“ ütleb Karro.

undefined (Kodu Kuubis)

Suunavõtt: Väikemajad

Elamine minimajas on maailmas juba mõnda aega leviv trend, mille tunnussõnadeks on downshifting (vabatahtlik lihtsus, oravarattast välja astumine), slow life (tasakaalukas ja terviklik elustiil) ja tiny living (lihtne väike eluase). Selles kontekstis ei müüda enam mitte ruutmeetreid, vaid eelkõige elufilosoofiat, soovi panustada jätkusuutlikku arengusse, moodsasse nomaadlusesse. Tähtis on hoida keskkonda, jätta endast väike ökoloogiline jalajälg.

Downshifting on eluviisina maailmas jutuks olnud 90ndatest alates. USAs näiteks on see teema ühiskonnas esile tõusnud mitmel korral. Tänapäevase väikemajade liikumise algatuseks peetakse Sarah Susanka 1997. aastal avaldatud raamatut „The Not So Big House“.

Ent USA ei ole ainuke koht, kus väikemajad on kanda kinnitanud. Tiheasustatud ja kalli kinnisvarahinnaga piirkondades, näiteks Tokyos, otsivad inimesed pidevalt lahendusi, kuidas saada soodsama hinnaga rohkem privaatsust. Hea näide on arhitekt Takaharu Tezuka projekt „House to Catch the Sky“, mille põhjal on aastate jooksul välja töötatud mitu erinevat disaini, eesmärgiga pakkuda neljaliikmelisele perekonnale võimalikult mugavat elamist väikesel pinnal. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?