Kevadine katusepuhastus: kuidas seda õigesti teha?

Ia Mihkels, Õhtuleht, 23. märts 2020

Pärast pikka talve katust üle vaadates võib majaomanik avastada, et ehkki kõik on korralikult omal kohal ja katus ei leki, on see luitunud, laiguline ja siit-sealt samblasse kasvanud.

„Sammal teeb katuse inetult laiguliseks, nii on majaomanikul naabrite ilusaid katuseid vaadates kerge tekkima mõte: minu oma on vana ka juba, paar-kolmkümmend aastat või rohkemgi. Näeb juba kole välja, küllap on siis kuskilt ikka katki ka – sammal peal, ei näegi, kui hull asi tegelikult on,“ kirjeldab Raul Leppik, majakatus.ee partner.

Leppiku sõnul ei tule sugugi harva ette, et katusevahetuse asemel selle puhastamise kasuks otsustanu saab lõppkokkuvõttes just selle, mida sooviski: ilusa katuse. Ainus vahe, et puhastades tuleb see ilu kätte kordi odavamalt. Eriti tänuväärne materjal on ses osas eterniit. Aastatega võib see minna väga koledaks, pärast pesemist jääb aga tõesti mulje, nagu oleks majal uhiuus katus peal. Mustusekihi ja sambla alt võib välja tulla täiesti korralik materjal, mõni plaat võib küll vajada vahetamist, aga üldiselt on katus täitsa heas vormis.
Edasi paneks Leppik puhastamistulemuse alusel pingeritta kivi, bemiidi ja pleki.

„Minu isiklik üllatus oli hiljuti aga bituumensindel – ruberoid. Selle puhastamiseks, võrreldes kõigi muude ­materjalidega, kulub hoopis rohkem vaeva ja aega, aga üllatav, et see säilib siiski väga hästi.

Kui maja on puude all, tekib mustus katusele kiiremini. Loomulikult tekib samblasele katusele lisaniiskus, rohkem jääd, mis ­katust lõhub, rohkem lund, mis suure raskusena sarikatele vajub. Igal juhul tekivad konstruktsiooniprobleemid, talvised läbi­­sula­mised ja muu selline – kõiki neid annab katuse korra­pärase ­puhastamisega ära hoida.

Pärast pesu võib ka värvida

Survepesu on põhiline puhastusviis kivi-, plekk- ja eterniit­katuse puhul. Vanemate majade katuseid tasub peale põhjalikku puhastamist värvida – nii saab katus täiesti värske ilme.

„Värvida saab nii plekk- kui ka kivikatust,“ ütleb Clean Investmenti tegevjuht Siim Jõgi. „Vanade värvitud plekk-katuste puhul on kõige sagedasem mure värvi koorumine ja roostetamine, mõnevõrra sigineb sinna ka sammalt. Pärast pesu tuleb kooruv värv ja roostekohad maha lihvida ning katus üle värvida – siis peaks see vähemalt veel 10–15 aastat ilus püsima.

Samasuguse efekti annab värvimine ka kivikatuste puhul, kinnitab Jõgi. „Paarikümne aasta vanune kivikatus, rääkimata veel vanematest, on paratamatult luitunud: päike ja muud ilmastikuolud koos kivikatusele hõlpsasti tekkiva samblaga teevad oma töö,“ kirjeldab ta. „Pärast pesu on puhas kivipind ikka poorne ja sammal hakkab õige kiiresti uuesti vohama. Värvimine aitab seda takistada. On olemas spetsiaalsed kivikatusevärvid. Ja kui põhjalikult puhastatud katus üle värvida, näeb see esiteks välja nagu uus, teiseks on ka sambla kasv seal takistatud.

Järsem katus kauem puhas

Kivikatused sammalduvadki rohkem: sammal on kivi poorides tugevamalt kinni ja saab lopsakamalt kasvada, plekk-katusel see nii väga vohada ei saa, aga mingi kirme tekib ikka, eriti põlis­puudest ümbritsetud maja põhjapoolsel küljel. Muidugi tuleb ka pärast värvimist katusel pidevalt pilk peal hoida. Korra­pärane katusehooldus aitab suuri ja kulukaid hooldustöid vältida. Kohe, kui on näha sambla taasteket, tuleks katus puhastada, et sammal ei saaks vohama hakata. Mida järsema kaldega katus, seda kauem püsib see puhas: tavaliselt talvel katusele ­pidama jäävad jää ja lumi võtavad sulaga alla libisedes kaasa palju sammalt, ka pesevad sammalt maha tugevad vihmahood. Laugemale katusele jääb see hõlpsamini püsima.

(Pixabay.com)

Bituumenkatuse puhastamine

Seda ei saa teiste katuste kombel survepesuga puhastada, ütleb Clean Investmenti tegevjuht Siim Jõgi.

Tavaliselt harjame katuse käsitsi puhtaks ja siis kanname peale samblatõrjevahendi, laseme sel paar nädalat mõjuda ja siis loputame veega puhtaks– aga mitte tugeva survega. Kui selgub, et sammalt on veel jäänud, siis töötleme need kohad uuesti tõrjevahendiga – paari kuu jooksul pesevad vihmad sellest mõjutatud samblajäägid maha

Bituumenkatusel tulekski pilk kogu aeg peal hoida, ütleb Jõgi. Hästi oluline on sammalduma hakkavaid kohti võimalikult kohe tõrjevahendiga töödelda. Sest mida rohkem sammalt, seda keerulisem ja kliendile kulukam on katust puhtaks saada.

(Pixabay.com)

Kivikatus vajab korrapärast kontrolli

Kaks korda aastas tuleb katus põhjalikult üle vaadata: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel pärast lehtede langemist. Sügisel tuleb katuselt ja vihmaveerennidest eemaldada okkad, lehed, oksad ja muu praht. Kevadel aga kindlaks teha, kas ja kuivõrd on jää, lumi või talvised puhastustööd katusele liiga teinud. Kivikatuse puhul tuleks jälgida, kas kõik kivid ja tihendid on omal kohal ning eraldi kontrollida veel katuseharja, räästaid, neelusid ja läbiviike.

• Katusehari on katuse kõige kaitsetum osa. Kontrolli, kas kõik kivid ja isolatsioon on korralikult paigas. Kui mõni katusekivi on kohalt nihkunud või kahjustada saanud, vaata üle ka aluskate ja tihendid, et veenduda nende korrasolekus, enne kui kivi tagasi paned.

• Katuse ääri võivad kahjustada tugevad tuuled ja külmaga katusele tekkiv jää. Veendu, et kõik ääre- ja harjakivid oleks korralikult omal kohal.

• Nurgad, neelud, vihmaveerennid peavad olema sodist puhtad. Tuleb jälgida, et praht pole pääsenud katusekivide või tihendite alla. Vaata üle ka ventilatsiooni läbiviigud: kui need on ummistunud, hakkab kogunema niiskus, mis viib hallituse ja muude tõsiste kahjustusteni.

• Redelid ja käigusillad peavad kindlalt paigal püsima. Kui tekib kahtlus, et kõik pole päris korras, võta ühendust kutselise katusepaigaldajaga, et ta tarvikute turvalisuse üle vaataks.

• Enneta kahjustusi – kui maja ümbritsevad suured puud, hoia silm peal, et puud saaks õigel ajal pügatud. Puuoksad katusel ja kivide vahel on üks levinumaid katusekahjustuse põhjusi.
Allikas: Monier

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?