Vannitoa remont: kasulikud nõuanded ehituskaugele inimesele

Aleksandra Tšufarina, 23. märts 2020

Vannitoa remont on mahukas ja kallis, keskmiselt tuleb arvestada 5000–7000 euroga. Sellest summast umbes poole maksavad materjalid ja teise poole töö – nii et tekib kiusatus võimalikult palju ise ära teha. Nõu annab K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina.

Kuna vannituba remonditakse tavaliselt järgmiseks kümneks aastaks, ei ole see kõige soodsamate valikute koht. Kui jätta tegemata asjakohane hüdroisolatsioon, planeerimata vee mõistlik äravool või töökindel ventilatsioon, võib kogu töö ja raha korstnasse kirjutada ja uuesti nullist alustada.

Miks nii kallis?
Võrreldes teiste eluruumidega on vannitoa remont ajamahukas ettevõtmine. Harva saab olemasolevast midagi säilitada, vaja on lammutada ja taas üles ehitada, kusjuures pea igaks töölõiguks on tarvis erioskusi – santehnik ei plaadi ja plaatija ei lahenda elektriküsimusi.
Amortiseerunud vannitoa remont võtab aega vähemalt poolteist, aga pigem kaks-kolm nädalat. Kuna vannituba on enamasti ka väike ja paljud töö­etapid üksteisest sõltuvad, ei saa seal kõike paralleelselt teha.
Enne remonti tuleb vaadata üle tehnilised võimalused ja piirangud, nii vee- kui kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning planeerimisel sellest lähtuda. Võimalusel võiks veetorud ümbertõstmata jätta (kuigi seda saab teha), aga näiteks ventilatsioonikanaleid kortermajas muuta ei saa. Kui senist planeeringut soovitakse muuta või näiteks vannituba teiste ruumide arvelt laiendada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne asjatundjaga ning korrusmajas on selleks vaja ka ehitusluba ja ühistu nõusolekut.

Mida saab ise teha?
Lammutamine võib olla päris ajamahukas, aga kui aega on, saab enamik inimesi sellega soovi korral ise hakkama. Vanad plaadid tuleb seintelt eemaldada, mööbel lahti ja ripplagi alla võtta. Plaadid ei tule tavaliselt lihtsalt lahti, töö on tolmune ja kogu ehituspraht tuleb prügimäele viia. Ühele inimesele on lammutamine vähemalt päevatöö, igaks juhuks võiks planeerida rohkem aega. Tavaliselt on pärast plaatide eemaldamist oluliselt lihtsam hinnata ülejäänud töö mahtu, sest eriti vanemates majades võib plaatide tagant tulla üllatusi (näiteks hallitanud ja veekahjustustega seinad).
Ukse vahetamisega saab samuti hakkama, aga selleks tööks on vaja kahte inimest. Kui professionaalne ehitaja vahetab ukse ära tunniga, siis tavainimene võiks arvestada vähemalt kolmega. Kui teha seda elus esimest korda, võiks enne välja uurida, milliseid tööriistu tarvis läheb.
Ripplae ostmise ja paigaldamisega saadakse üldiselt samuti ise hakkama. Vaja on tellida sobivas mõõdus profiilid ja rentida või soetada vajalikud tööriistad. Ka mööbli ja valgustite paigaldamine pole keeruline.

Millised tööd jätta spetsialistile?
Enamik vannitoa remondist võiks jätta spetsialistidele, sest eksimisvõimalusi on palju. Näiteks elektritöid selleks ebapädev inimene teha ei tohigi.
Vannitoa põranda tasandamine on täppistöö, tuleb osata valida materjale ja töövahendeid ning tunda tehnilisi üksikasju. Kui tasandus pole ühtlane, ei kannata põrand rõhku ja plaadid hakkavad murduma. Kui kalle on vale, ei lähe vesi äravoolutrappi. Elektrilise põrandakütte paigaldamine on samuti spetsialisti töö, mida ise ette võtta ei tasu. Vanades majades lahendatakse see tavaliselt küttematiga, mis on õhuke ja paigutatakse otse plaatimissegu sisse.
Kui seinad vanade plaatide all on korralikud ja sirged, võib sellele kanda hüdroisolatsiooni. Töö võib tunduda lihtne, aga ka siin on tähtis ülim hoolikus. Korraliku hüdroisolatsioonita hakkab hallitus keraamilise plaadi taga varjatult kasvama ja vesi võib jõuda ka naabriteni.

undefined (Asutnomessut.fi)


Torude vahetamine ja sanitaartehnika paigaldamine võiks jätta väljaõppinud santehnikule. Vanade ühenduste demonteerimine ja uutega asendamine nõuab teadmisi ja kogemust. Google’i videote järgi võib teha palju asju, aga mitte torude, santehnika või elektriga seotud töid. Kui paigaldamisel tehakse väiksemgi viga, võib tekkida leke, mis ujutab üle nii vastrenoveeritud vannitoa kui ka alumised naabrid.
Plaatimine on üks vannitoa remondi mahukamaid lõike ja sõltub paljuski valitud plaadist, täpsemalt sellest, kui palju seda lõigata. Sestap tasuks enne plaadi ostmist konsulteerida inimesega, kes seda paigaldama hakkab. Keerukamaid plaate (näiteks populaarset heksagoni) ei taha paigaldada isegi mõned profi­plaatijad, tavainimene jääb nendega kiirelt hätta. Ka põrandaplaati valides tasub aru pidada, sest äravoolukoht nõuab kallet, mille saamiseks iga suurusega plaat ei sobi. Mõnede plaatide paigaldus on lihtsam, teistel keerukam, aga igal juhul läheb vaja plaadilõikajat ja sellega ümberkäimise oskust, muidu tekib tohutu plaadikadu või lootusetult kõverate vuukidega vannituba. Lisaks lõikamisele on väljakutseks ka sobiva plaadiliimi segamine ning sirgete plaadiridade seinapanek, millega esmakatsetaja esteetilist tulemust ei saavuta. Vähetähtis pole ka hoolikalt valitud vuugivärv, mis viimistlusele punkti paneb.

Kust leida tegijat?
Usaldusväärseid töötegijaid otsitakse tiku­tulega. Hea on, kui väärt inimese leiab oma tutvuskonnast või oskab sõber kedagi soovitada. Kui tegija leitakse mõnest Facebooki grupist, tasub kindlasti uurida ta tausta. On teada palju juhtumeid, kus end ehitajaks nimetav inimene jätab tegemata kohase hüdroisolatsiooni, lõhub ära hinnalised plaadid või rajab põranda, mis upub iga dušivõtmise käigus. Sestap tasub uurida ehitaja kogemust, tööde kvaliteeti ja sõlmida kirjalik leping, kuhu pannakse kirja kõik tööd, mida remondimees peab tegema. Paraku pole ka leping alati garantiiks, et kõik kvaliteetselt tehtud saab. Vannitoa remondi pakkumisi saab küsida ka ehitusfirmadest või ehituspoest. Esimesed ei taha enamasti väiksemahulist remonti ette võtta või on järjekord väga pikk. Ehituspoest remondi- või paigaldusteenuse tellimine võib olla küll mõnevõrra kallim kui tuttava soovitatud tuttav, aga juba aegsasti saab visuaalse ettekujutuse, kuidas materjalid, mööbel ja sanitaartehnika omavahel ja vannitoaga sobivad, konkreetse lepingu ning tööle antakse garantii.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?