Rohelised ja õitsvad müürid

Evely Karvak, 27. jaanuar 2020

Kuidas üldse tekivad aeda müürid ja trepid? Tavaliselt ei kujune need seal välja ilma põhjuseta, vaid kui tekib nende järele vajadus.

Konarlikult laotud kividest kõrgendikud teevad tasasel maal võimalikuks kuivalembeste taimede kasvatamise. Taimed, kes ei talu seisvat niiskust ja armastavad soojust-päikest, kasvavad paremini just kivide peale naaldudes ja seal, kus keskpäevane päike kivid soojaks kuumutab. Valencia botaanikaaed (Evely Karvak)
Pikematest graniitdetailidest müüri, kus pragusid peaaegu pole, saab ilmestada üle ääre rippuvade okaspõõsastega, näiteks roomava kadakaga, mis sirutab oma oksad istutuskohast mitu meetrit kaugemale ja muudab müüri kenasti roheliseks. Sapokka veepark Kotkas (Evely Karvak)
Poolkõrge kivimüür Helsingis. Kivid on laotud tugimüürina pisut suuremate vahedega. Müüri taga olev pinnas võimaldab taimedel saada toitu ja kinnitust. Seal näeb erinevaid liivateesid, roomavaid kukeharju, padjand-leeklilli ja hallikate lehtedega kadakkaera. Taimede õitsedes on vaatepilt toredalt värviline. Õite kadudes annavad müürile elu ka lihtsalt erinevad rohelised ja hallid toonid. Kaupunginpuutarha Helsingis (Evely Karvak)

Meil on vaja mugavamalt liikuda, midagi toestada, rohkem ruumi, tahame kasvatada taimi, mis ei sobi aias olevate tingimustega, või lihtsalt luua midagi erilist, mida süda on igatsenud.
Toetavate tugimüüridega saab järsemaid kallakuid horisontaalseks planeerida ja seeläbi aias rohkem pinda kasutusele võtta. Väikesel linnakrundil on vaja pinda kas millegi kasvatamiseks, iluaia rajamiseks või lihtsalt meeldivaks puhkepaigaks või töötegemiseks.

Igavad kiviseinad on ilmestatud elegantselt ja boheemlikult end välja sirutavate elulõngaväätidega. Ohjes hoiavad neid peened traadid, mis kivi hallil taustal jäävad peaaegu nähtamatuks. Millesgården, Rootsi (Evely Karvak)
Selle veekardina taga kasvavad müüril niiskust ja varju taluvad taimed. Pikk ja igav müür on saanud rohelise kauni ilme. Parc de Capçalera Valencias (Evely Karvak)
Kollane lõokannus kasvab peaaegu ilma mullata ja oskab end kohandada igale poole. Bonn (Evely Karvak)


Madalate tugimüüride peale ja taha saab luua peenraid, põnevamat aiakujundust, vahel on nad abiks hooldustöödel, näiteks kui peenrapinda maast kõrgemale tõsta. Sinna saab luua sobivamaid mullastikutingimusi erivajadusi nõudvatele taimedele.
Ilma roheluse ja taimedeta on müürid lakoonilised ja korralikud. Taimestus müüride peal või kivide vahel toob vaatesse vaheldust, ootamatust. Nagu kõik muu taimedega seotud on ajas muutuv – taimestik muudab värvi ja kuju vastavalt oma eale ja aastaaegadele, olles kord hõredam, kord lopsakam, värvilisem või rohelisem.

Müürilill on siin aias levinud igale poole, kõik sobivad müüri- ja trepipraod on puhmastega kaetud. Ilmselt ei häiri teda ka mõningane tallamine, sest kärpimine pigem soodustab kasvamist ja ka väike vigastus seda ei pidurda. Millesgården, Rootsi (Evely Karvak)
Kurerehad katavad pinda kenasti ja kiiresti. Ka siin pildil on peenar lõppenud, kuid kurerehad jätkavad kasvamist, rippudes betoonseina mööda allapoole. Õhukese metallist istepinna ja betoonmüüri vahelisel pinnal saavad taimed kasvada nii kaugele, kui jõudu on. Amsterdam (Evely Karvak)
See teeäärne tugimüür toestab kõrgemat pinnast tee kõrval. Lopsakad ja üle ääre voogavad püsililled mõjuvad õitsedes väga kenasti. Roihuvuori metsapark Helsingis (Evely Karvak)

Müüre saab taimestada mitut moodi:
• Kivimüüride peale võib istutada taimi, mis hakkavad üle ääre kasvama või hoopis rippuma.

• Vahetult kiviseinte äärde sobivad ronitaimed, mis muudavad kivised pinnad rohelisteks seinteks.

• Madalamad, ilma seguta kuivmüürid saab laduda nii, et sideaineks ja müürikivide väliskülgede vahele pannakse kasvumuld, kuhu taimed saavad kinnituda ja kivide vahele jäävad praod täita. Taimed, mis on mõeldud kasvama kivide vahele, istutatakse tavaliselt müüri rajades ja järk-järgult, nii kuidas müür kerkib. Kui suured vahed ja kui palju kasvupinda jätta, sõltub sellest, mis taimi seal kasvatada.
• Ka võib jätta müüri pealmise kihi kividega katmata ja taimestada see kogu ulatuses. Nii saavad taimed rohkem kasvumulda. Valides taimed, mis üle ääre hakkavad voogama, kattub osa kivipinnast roheluse või õitega.

Paekivimüür aitab toestada hoovi tasapindu. Nii saab kogu ala paremini kasutada. Müüri pragudesse on ise kinnitunud sõnajalad ja mõned muud lähedal kasvavad taimed. Aja jooksul kattub kivipind ka samblaga. Sagadi mõisa aed (Evely Karvak)

• Mõnes kohas, kus taimi müüri peal näeme, on loodus ise tegutsenud ja läheduses kasvavad taimed on end ise sinna kivide vahele kinnitanud.

Alati sobivad müüridele kasvama vähenõudlikud taimed, millest mõned vajavad veidi rohkem mulda, teised lepivad vähesega, nii et neile on vaja ainult kinnitumispinda – vajaliku niiskuse saavad nad enamasti õhust ja temperatuuride kõikumisel kividele tekkivast niiskusest. Tavaliselt on need taimed, mida me istutame kiviktaimlasse, kuid varjulises kohas sobivad ka vähenõudlikud varjutaimed nind madalamad okaspuuvormid hästi kivimüüre katma.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?