Kodu kahes kotis

Malle Pajula, 23. juuni 2019

Põhjala öö oli liiga valge, linnud elavnesid varakult ja undav konditsioneer ei lasknud enda olemasolu kuidagi ära unustada. Lamasin, silmad lahti, tuttava tuttava diivanil ja seirasin ümbrust. Olin uhkes parkidega juugendrajoonis, kuhu end ammu unistanud olin. Valges kuubis. Ainsaks isikupäraseks detailiks olid siin Euroopa Liidu töörände statistikaraamat 1960ndate stiilis kergel laual ja viis ühesugust, täitsa kena keraamilist lillepotti kaktustega aknalaual.

Meilegi aina lähemale tulevad kiirsisustusketid võimaldavad paari kartulikoti suuruse ostukompsuga luua kodu mitte just väga palju kulutades. Kusjuures hea disainiga ja maitsekalt. Seegi siin oli alles „jalad õhus“ inimese korter, paljulubavas valges raamistuses. Aina põnevam oli jälgida elamist, kus ei vajata ajalugu ega isikupäraseid detaile – vaibaksesi, pildikesi, küünlajalgu. Asju, mille külge klammerduda ja mis ankurdavad sind just sellesse ühte ja ainsasse koju. Siit edasi minnes saab anda veel terved esemed teisele ringile, nii ei tule ka suurt keskkonnajälge. Tänapäeva üks probleeme on info ühekülgsus, see võib tekkida ka sisustusvallas. Facebook hakkab ette viskama postitusi autoritelt, keda sa tihedamalt loed. Ka Instagramis surfates jõuad esiti juba sulle meeldinud stiiliga sarnaste lehekülgede juurde. Lisaks käime ka külas enamasti enda moodi elustiiliga inimestel.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?