Maja, mida ei võeta liiga tõsiselt

Kadri Vilen, 23. juuni 2019

Vana maja putitama asudes tuleb teha korralik analüüs: kas maja, mida ma taastan, on väärtuslik ka kellelegi teisele peale minu, näiteks  muinsuskaitsele, linnale (miljööväärtuslik piirkond) või ehk isegi naabritele?

Meie maja on natuke üht ja natuke teist. Ühest küljest peame säilitama olemasoleva fassaadi mõõdu ja kuju ega tohi kunagi ehitamisega ajaloolise vundamendi piiridest välja liikuda. Teisest küljest on meie kõver kiviputkakene naabritele vaadeldav praktiliselt igast neljast küljest.Kohe otsustasime, et ei võta seda maja liiga tõsiselt, sest üleüldiselt on Sibulatee täiesti omanäoline vaatamisväärsus ja parajalt kiiksuga koht. Soovisime sellesse kergelt boheemlaslikku õhkkonda oma muretu ja rõõmsameelse „kleidiga“ sujuvalt sisse tantsida ja jääda. Kuidas aga teha nii, et kahel pool meid paiknevad väärikas kuues naabermajad imestusest pikali ei kukuks?

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?