8 rooga nooruslikkuse ja ilu heaks

Kes ei tahaks olla noor ja ilus igavesti! Ent ilu ei tule ainult kreemitopsist või meigipurgist. Terve ja särava välimuse nimel tuleb keha varustada vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja fütotoitainetega, mis nahka turgutavad ja kaitsevad.

Marineeritud heeringas kõrvitsaga

Neljale

Hea soolane amps vajab aega maitsestumiseks. Kui jätad seisma kauemaks kui ööpäevaks, pane veidi vähem äädikat.
Valmistusaeg 25 minutit + ööpäev maitsestumiseks

200 g kõrvitsat (eelista muskaatkõrvitsat)
1 sidruni mahl
1 keskmise apelsini mahl
2 sl vedelat mett
8 soolaheeringafileed
3 sl Dijoni sinepit

Marinaad:
2 keskmist punast sibulat
1 dl valgeveiniäädikat
2 dl vett
1 tl soola
1 sl sinepiseemneid
1 loorberileht

Koori kõrvits ja lõika u 1 x 6 cm kangideks. Mõõda kastrulisse sidruni- ja apelsinimahl, lisa kõrvitsakangid ja keeda neid mahlas 1–2 minuti jooksul veidi pehmemaks. Sega hulka mesi ja lase jahtuda. Kurna, kuid hoia vedelik alles.
Määri igale heeringafileele õhuke kiht sinepit, pane ühte otsa kõrvitsakang ja keera filee selle ümber. Kinnita tikuga. Lao rullid purki.
Koori sibulad ja lõika õhukesteks ratasteks. Sega kõrvitsa keeduvedeliku hulka äädikas, sool, sinepiseemned, loorber, vesi ja sibularattad. Keeda 2 minutit. Lase veidi jahtuda ja vala soojana heeringarullidele. Pane üheks ööpäevaks külmkappi maitsestuma.

Heeringas ja teised rasvased kalad (nt lõhe, makrell, tuun) sisaldavad oomega-3 rasvhappeid, mis nahka niisutavad ja pehmendavad, samuti antioksüdant E-vitamiini ja tsinki, mis naha ärritust leevendavad. Kalas leiduvad head valgud on olulised rakkude ehituses.

Kõrvitsasse peitunud karotinoidid muudavad naha klaarimaks.

Hapendatud nuikapsas õuna ja porgandiga

1 liiter

Hapendatud köögiviljad on tervisepomm, mis sobib nii kergeks vahepalaks kui ka praelisandiks. Kombineeri köögiviljadest meelepäraseid kooslusi.
Valmistusaeg 20 minutit + 3–4 päeva hapnemiseks

2 sl meresoola
3–4 dl vett
3 keskmist nuikapsast (u 700 g)
1 suur porgand
1 keskmine õun
3 cm jupp ingverijuurt
1,5 tl sinepiseemneid
1 punt tilli

Pese klaaspurk hoolikalt keeva veega. Sega sool vee hulka, kuumuta segades keemiseni ja keeda, kuni see on lahustunud. Jahuta. Koori nuikapsad ja porgand ning lõika 5 mm tikkudeks. Riivi õun jämeda ja ingver peene riiviga. Sega nuikapsas, porgand, õun ja ingver. Sega hulka sinepiseemned ja hakitud till. Pane köögiviljasegu tihedalt purki, jättes pealt u 3 cm vabaks. Kalla vedelik peale, nii et purgisuust jääb u 2 cm vabaks. Pane peale väike taldrik või kasvõi kapsaleht ning sellele raskus. Jälgi, et köögivili oleks vedelikuga kaetud. Jäta 3–4 päevaks toatemperatuurile hapnema. Kui köögivili on meelepäraselt maitsestunud, tõsta külmkappi.

Hapendatud e fermenditud toidud (ka jogurt ja keefir) sisaldavad probiootikume, häid bakterid, mis tasakaalustavad soolestiku bakterikooslust ning seeläbi tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Soolestiku heaolu kajastub ka meie välimuses.

Kana-paprika ahjuvorm

Neljale

Lihtsalt valmiv kanaroog saab maitset ja värvi paprikast. Serveeri riisi või köögiviljapüreega.
Valmistusaeg 15 minutit + 20–30 minutit ahjus

1 sl oliiviõli
2 suurt kanafileed
soola
0,25 tl tšillipulbrit
0,25 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,25 tl jahvatatud paprikat
1 kollane paprika
1 punane paprika
1 roheline paprika
2 dl riivjuustu (nt Cheddar)

Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri ahjuvorm õliga. Lõika kanafileed põigiti pooleks nii, et saad 4 õhukest fileed, ja pane need ahjuvormi. Sega tšilli, vürtsköömned ja jahvatatud paprika, määri pool segust kanale. Peale raputa soola.
Eemalda paprikatel südamikud ja lõika viljaliha õhukesteks viiludeks. Pane ühe kihina kanafileedele. Riputa peale ülejäänud maitseainesegu, veidi soola ja riivjuust. Küpseta 20–30 minutit. Serveeri riisi või köögiviljapüreega.

Paprika on hea B- ja C-grupi vitamiinide ja karotinoidide allikas. B-vitamiinid hoolitsevad naha tervise eest. C-vitamiini pakub enim just kollane, A- ja E-vitamiini ning beetakaroteeni aga punane paprika.

Lehtkapsas koos spagetikõrvitsaga

Neljale

Spagetikõrvits on hea alternatiiv jahupastale. Kui soovid pehmemaid nuudleid, siis küpseta pikemalt, küpsetusaeg sõltub ka vilja suurusest.
Valmistusaeg 30 minutit + 35–50 minutit ahjus

1 keskmine spagetikõrvits
1 küüslaugupea
2 sl oliiviõli
1 dl kreeka pähkleid
200 g lehtkapsa lehti
1 dl nõrutatud päikesekuivatatud tomateid
2 tl sidrunimahla
1 dl riivitud parmesani
soola, pipart

Esmalt rösti spagetikõrvits koos küüslauguga. Kuumuta ahi 200 kraadini. Eemalda kõrvitsal mõlemalt poolt otsad ja lõika vili põigiti pooleks. Kaabi seemned välja, määri sisu oliiviõliga ning riputa peale soola-pipart. Aseta kõrvitsapoolikud ahjuplaadile, lõikepool all. Küüslaugul lõika pealt viil ära, määri siis küüslaugupea oliiviõliga ja mässi fooliumisse. Pane kõrvitsa juurde ahjuplaadile. Küpseta 35–50 minutit, sõltuvalt kõrvitsa suurusest ja maitse-eelistustest. Kui soovid al dente nuudleid, siis küpseta pigem lühemat aega.
Rösti kreeka pähklid kuival pannil. Võta kõrvits ja küüslauk ahjust, lase veidi jahtuda. Kaabi kahvliga kõrvitsast spagetid, tõmmates laiemast äärest keskele. Pane kaussi. Eralda küüslaugupeast küüned ja pressi sisu nuudlitele.
Haki lehtkapsas ja kuumuta pannil õlis läbi. Kata pann kaanega ja hauta 3–4 minutit, kuni lehtkapsas on pehme. Lisa pannile tükeldatud päikesekuivatatud tomatid, kõrvitsanuudlid ja pähklid. Sega ja kuumuta läbi. Maitsesta soola ja pipraga, soovi korral lisa veidi sidrunimahla. Peale riivi parmesani.

Lehtkapsa, aga ka spinati rohelised lehed sisaldavad rohkelt beetakaroteeni, millest moodustub A-vitamiin, mis on väsinud ja säratu naha parim sõber.
Oliiviõlis olevad oomega-3 ja polüfenoolid varustavad meid antioksüdantidega, mis aitavad keha toksiinidest vabastada.

Tomati-, kõrvitsa- ja läätsesupp kurkumiga

Neljale

Tummine vürtsine supp on ilmade jahenedes toidulaual igati ajakohane.
Valmistusaeg 30 minutit

1 suur sibul
3 küüslauguküünt
3 cm jupp kurkumijuurt
20 g ingverijuurt
600 g kõrvitsat
2 sl õli
suur peotäis koriandrilehti
1 tl tšillihelbeid
100 g punaseid läätsi
1 l köögiviljapuljongit
400 g küpseid tomateid
2,5 dl kookoskoort
0,5 laimi mahl
soola
serveerimiseks rohelist sibulat ja laimi

Koori ja haki sibul ja küüslauk. Koori ingveri- ja kurkumijuur, lõika õhukesteks viiludeks. Lõika kõrvits u 2 cm kuubikuteks.
Kuumuta sibul potis õlis pehmeks. Lisa küüslauk, kurkum, ingver, hakitud koriander ja tšilli ning kuumuta paar minutit. Lisa kõrvits, läätsed ja puljong. Hauta 10–12 minutit, kuni kõrvits on enam-vähem pehme. Lisa hakitud tomatid ja hauta veel 10 minutit. Püreesta supp saumikseriga või blenderis.
Pane pott tagasi pliidile, lisa kookoskoor ja kuumuta läbi, kuid ära keeda. Maitsesta soola ja laimimahlaga. Serveeri laimisektori ja rohelise sibulaga, nirista peale veidi kookoskoort.

Kurkum on hea antioksüdant ja abiks põletiku korral, sel on ka naha taastumist kiirendav toime.
Tomatis sisalduv C-vitamiin mängib olulist rolli kollageeni ja elastiini tootmises, tänu millele on nahk elastsem ja toonuses. Karotinoidide hulka kuuluv lükopeen tugeva antioksüdandina aitab neutraliseerida keskkonnategurite mõjul või organismi ainevahetuse tagajärjel tekkinud vabu radikaale ja seega vältida enneaegset vananemist.

Mesine jogurtimaius pähklite ja seemnetega

Kuuele

Hommikuampsuks, vahepalaks või magusroaks sobivas maiuses on eriti palju kasulikku: mesi, jogurt, pähklid-seemned ja apelsin.
Valmistusaeg 10 minutit + 15–20 minutit ahjus

2 dl sarapuu- ja Kreeka pähkleid
1 dl mandleid
2–3 sl seemneid (päevalille-, kõrvitsa-, seesami- jm)
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut, nt demerara
400 g Kreeka jogurtit
1,5 dl vedelat mett
1 apelsin

Kuumuta ahi 160 kraadini. Pane pähklid ja seemned ühe kihina ahjuplaadile, raputa peale pruuni suhkrut, sega läbi. Rösti 15–20 minutit. Võta ahjust ja jahuta.
Jaga jogurt pokaalidesse või kohvitassidesse. Nirista peale mett ja sega kergelt läbi. Peale pane pähklid ja apelsinitükid. Serveeri kohe.

Pähklid ja seemned igapäevamenüüs aitavad nahka niisutada ja elastsemaks muuta, uuendada naharakke, kaitsta kahjulike keskkonnamõjude ja vabade radikaalide eest.
Jogurt ja keefir sisaldavad rohkelt elusaid probiootikume, aga sobivad ka välispidiselt – vananemisvastase toimega laktooshape eemaldab nahalt surnud rakke ja kiirendab naha uuenemist.
Mesi on kasulik antioksüdantide ja antibakteriaalse toime poolest.
Apelsinides on ohtralt nahka niisutavat vett. C-vitamiin panustab kollageeni tootmisse ja hoiab naha pringi.

Kakao-datlipallid

16 palli

See tõhus magus amps valmib imekiiresti ja ainult neljast komponendist. Pallikesi on hea ka tööle või kooli kaasa võtta, et kiiresti nälga leevendada.
Valmistusaeg 15 minutit

1 dl Kreeka pähkleid
2 dl pehmeid datleid
0,75 dl kuivatatud jõhvikaid
2 sl toorkakaopulbrit
2–4 sl külma vett

Töötle pähklid kombainis peeneks. Lisa datlid, jõhvikad ja kakao ning töötle ühtlaseks massiks. Lisa nii palju külma vett, et mass oleks vormitav. Vormi väikesed pallid. Hoia külmikus kuni serveerimiseni.

Toorkakao on võimas antioksüdantide allikas. Kuna tootmises pole seda kuumutatud üle 40 kraadi, on toorkakaos säilinud rohkesti vitamiine ja kasulikke aineid.
Pähklid sisaldavad nahale olulisi oomega-3 rasvhappeid, vitamiine C, B-9 ja E, aga ka tsinki. Eriti rikkalikult on neid just Kreeka pähklites.

Süütu šokolaadivaht

Neljale

Vaid 5 minutiga valmiv magustoit on igati teretulnud neile, kes tervislikult maiustada tahavad.
Valmistusaeg 5 minutit

2 küpset avokaadot
3 sl toorkakao pulbrit
2–4 sl vedelat mett
0,5 tl vanilliekstrakti
1–2 sl vahukoort või külma vett
serveerimiseks granaatõunaseemneid või hapukaid marju

Koori avokaadod, eemalda kivid ja tükelda viljaliha. Pane kõik ained kombaini või töötle saumikseriga ühtlaseks ja kreemjaks massiks. Tõsta purkidesse või pokaalidesse ja raputa peale granaatõunaseemneid või muid meelepäraseid hapukaid marju.

Avokaado on rikas oomega-3 rasvhapete ja karotinoidide poolest, milles sisalduv fütokemikaal aitab stimuleerida kollageeni tootmist. Oleiinhape ja küllastumata rasvhape hoiavad aga naha niiskust ja täidlust. E-vitamiin kaitseb pigmendilaikude eest ja aitab kortse vähendada.
Granaatõuna seemnetes on aineid, mis ergutavad kollageeni tootmist ja vähendavad UV-kiirguse kahju.