Sügise vääramatu jõud

Margit Tõnson, 25. september 2018

Sügise edenedes olen ikka köögiaknast heitnud pilgu loodekaarde, kus esimeste märkidena jahedate ööde saabumisest haavapuude ladvad nagu pruudi põsed õhetama löövad. Sel aastal saabub oktoober paraku teisiti.

Neid haabasid ei ole enam. Nad kasvasid naaberkinnistul, mille uueks omanikuks sai ­tänavu metsafirma. Saemeeste brigaad ees, harvester ja forvarder järel, nii langesid, kriuksudes ja vingudes, mürtsudes ja raksudes metsad mu kiviaia taga. Mõnel õhtul, soodsa tuulega, kõlas see müra nagu allmaailma rokk-kontsert, millest aju püüdis meeleheitlikult meloodia­juppe välja noppida.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?