Loodus hruštšovka korteris

Meeli Pandis, 25. september 2018

Meeli Pandis on loonud Pelguranna väiksesse tüüp-korterisse oma maailma, kus on valgust ja rohelust, männioksi laes ja puumotiive seinal. Kuidas isikupärane kodu sündis, seda on ta kirjeldanud oma kaaskirjas Aasta Kodu konkursile.

Daam koerakesega. Rohelisse riietunud perenaine harmoneerub oma korteri värvigammaga suurepäraselt.
Väikese köögi tavaline planeering on muudetud otstarbekamaks, tööpind on paigutatud akna alla. Köögi siseaknast pääseb valgust ka vannituppa.
Aianduspoest näpatud lahenduses on igal kuivainel ja ürdil köögis oma koht.
Linde, loomi, taimi ja rohelust!

Välja arvatud ülikooliaeg, olen ma alati elanud oma majas. Alul lapsepõlvekodus ja hiljem mehe vanavanematelt päritud majas Tallinnas, mida sai kolmekümne aasta jooksul ise ja enda maitse järgi ümber kujundatud nii seest kui väljast. Ma ei kujutanud ette elu ilma võimaluseta paljajalu õue astuda, ilma õunapuude ja roosideta.

Kaks aastat tagasi tekkis vajadus senisest elukohast ära kolida. Otsisin korterit Kristiines, Mustamäel ja Nõmmel, et olla oma harjunud keskkonnas ja lähedal lastele. Piiratud geograafia ja laenuvõimaluse tõttu oli see üsna lootusetu. Poolkogemata läksin vaatama korterit Pelgurannas. See rabas. Stromkal ujumas olin käinud ehk paarkümmend aastat tagasi. Ja milline ümbrus! Nii korrastatud ja rannalähedast elukohta Tallinnas vist teist pole, rääkimata mugavast ühendusest kesklinnaga ja hästi toimivast infra­struktuurist.

Traditsioonilise teleri kohta täidavad terraariumid, kus elavad kilpkonnad.
EPOst valatud põrandale on Meeli maalinud nii sammalt kui taimi. Ja kui punase värvi purk ümber läks, tekkis ka kanarbik.
Elutoa ja esiku vaheline üleminek muudab korteri eesruumi pigem elutoa osaks. Vannituppa toob loomulikku valgust lisaks siseaknale ka klaasuks. Vannituba on tualettruumiga kokku ehitatud ja sinna mahub ka pesumasin.

Kogu pind on võimalust mööda ära kasutatud – garderoobikapp ulatub elutuppa ja puukujuline riiul on nii kunsti- kui tarbeese.
Aknale riputatud värvilised linnud.

Unistused ja 40 m2

Sobiv korter leidus. Sobiv tähendab, et kõik – põrandapaneelidest laepaneelideni – tuli välja lõhkuda, et saaks 40 ruutmeetrile kujundada midagi vähemalt visuaalselt avaramat ja mahutavat. Julgust selleks oli andnud tütar Made kogemus (Aasta Kodu 2015 finalist) oma korteri kodustamisega. Made­­ga sai peetud ka tuliseid vaidlusi nii paigutuse kui värvide osas ja lõpuks oli tal alati õigus.

Ehitamise alguses oli mul kolm unistust: loomuliku valgusega duširuum, korkpõrand ja pinglagi. Päevavalguseks vannituppa kaalusime variante klaasplokkidest seinast kuni peegelaknani. Lihtsaim, aga hästi töötav on mattklaasist aken kööginurga ja matt­klaasist uks koridori poolt.
Kuna korter on väike, siis mõtlesime läbiva kujunduse peale. Meri oleks Pelgurannas loogiline, kuid see tundus pigem suvilateemana. Jäi loodus, konkreetsemalt puuteema. Avarust loova valge põhivärvi toetuseks lisandusid roheline, pruun ja hall. Lisaks kaasa tulnud toataimed ja aknalauaaiandus, mis on laienenud maja koridori.

Mere ja metsa lähedases kodus on männioksad ka lakke jõudnud. Lagi valmis uudse tehnoloogia kohaselt.
Magamistoa seinte ääres on garderoobikapid ja panipaigad. Voodikatte on heegeldanud kolm põlvkonda naisi, lisaks Meelile ka tema vanaema ja ema.
Töölauake on tõstetud akna juurest riiulite alla.
Korkmaterjalist puu seinal on pandud ehteid kandma. Lükanduks magamistoa ja elutoa vahel aitab ruumi kokku hoida.

Maalitud põrand

Vannitoas on stiliseeritud puud laotud värvilistest plaatidest, elutoas on puukujuline raamaturiiul, magamistoa seinal korgist põrandakatte jääkidest puu ehete ja kübarate riputamiseks ning pinglaes männioks.
Loodusteema jätkuks tahtsin vannitoa ja koridori EPO-põrandale metsaaluse või samblapilti. Kleepsu tellimine nii suurele pinnale oli kallis ja tehniliselt riskantne. Lõpuks siis otsustasin, et proovin ise värvida. Kaks päeva segasin, tupsutasin ja maalisin­­­ sammalt ja samblikke. Kui punase värvi tops ümber läks, sai sellest kanarbik. Järgemööda tekkisid samblale jõhvikad, käbid ja lepatriinud, konn ja sisalik ning pesumasina alla peitu kaks oravat.
Kaks järgmist päeva põdesin, et kuidas ma selle multifilmipõrandaga elan, aga kaks aastat hiljem pean tõdema, et põrand rõõmustab endiselt nii ennast kui külalisi. Samblaseks said värvitud ka kontoris üle jäänud mustad toolid söögilaua juurde.

Töölaua saab vajadusel kokku pakkida ja mujale tõsta. Talutool on restaureeritud.
Siin on kodu ka koer Gripal ja kahel kilpkonnal.

Väikese pinna nipid

Kõige suurem probleem väikekorteris on asjade paigutamine nii, et jääks ka liikumisruumi. Asju mahutavad seinakapid magamistoas ja elutoas, sahtlid voodi ja diivani all, tumbad. Riiulite ja nagide asemel on köögi ja koridori seinas lillerestid, kuhu saab kõike riputada.
Erilisteks rariteetideks on elukaaslase restaureeritud talutool töönurgas ja voodil kate, mille heegeldamist alustas vana­ema, jätkas ema ning lõpetasin mina. Äärepits ootab heegeldajat järgmisest põlvkonnast.
Avarust annavad peeglid – vannitoas ja koridoris, kilpkonnade terraariumi seinal, kapiustel, pinglae läikiva pinnana, mis tundub teise korrusena. Kõige tähtsam vast ongi, et korter, vaatamata oma väiksusele, ei tundu ei kitsas ega täis­tuubitud.
40 ruutmeetrile avarusele mahuvad lisaks mulle ja elukaaslasele ära ka koer ja kaks kilpkonna ning vähemalt tosin külalist korraga.
Aia asemel on Stroomi rand, kuhu saab tõesti paljajalu minna piknikku pidama või ujuma, ning aiarooside asemel on seal laiuv kibuvitsaväli. KK

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?