Suveaia esimene köögivili on redis! Marineeritud redis viib keele alla

Redis on üks esimesi köögivilju, mille värskust ja kasulikkust juba varasuvel nautida saab. Noori rediselehti annab toiduks tarvitada samamoodi kui spinatilehti.

Marineeritud redised

Marineeritud redis sobib grill-liha või -kala lisandiks, burgerisse, salatisse, võileivale või juustule.
0,5 l
Valmistusaeg 20 minutit + maitsestub vähemalt öö läbi

200 g rediseid
2–3 küüslauguküünt
2 tl hakitud tilli

Marinaad:
3 dl vett
2–3 nelgitera
2–3 musta terapipart
1 tl sinepiseemneid
3–4 tl soola
3 sl mett
0,5 dl valgeveiniäädikat

Pese redised hästi hoolikalt, lõika ära varrejäänused ja juureotsad. Lõika redised üsna õhukesteks viiludeks, näiteks mandoliinriiviga, ja pane purki. Viilude vahele puista hakitud tilli ja pane purki ka kooritud küüslauguküüned. Aja vesi kastrulis keema, lisa nelk, pipraterad, sinepiseemned ja sool. Keeda 4–5 minutit. Võta kastrul pliidilt ja sega hulka mesi ning äädikas. Vala kuum marinaad redistele ja kata purk kaanega. Jäta vähemalt järgmise päevani marinaadi, aga kõige parem on 3–4 päeva maitsestunud redis. Avatult säilita külmkapis.

- Redise söödav osa sisaldab kõige rohkem vett, 90–94%.

- 100 grammist redistest saame vaid 18–22 kilokalorit.

- Redises on üsna palju C-vitamiini, leidub ka B- ning P- ja K-grupi vitamiine. Mineraalainetest sisaldab redis väga kasulikku rauda, seleeni, kaaliumit ja joodi.

- Kaaliumi-naatriumi suhe on nii soodne, et aitab korrastada organismis vee ainevahetust.

- Redises sisalduvad eeterlikud õlid, park- ja kiudained, orgaanilised happed, pektiinid, fütontsiidid, ensüümid turgutavad seedetegevust ja puhastavad organismi kahjulikest jääkainetest. Väävilühendid aitavad reguleerida ainevahetust.

- Redisel on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel.

- Redise terava maitse annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Kuna neid leidub eelkõige koores, siis aitab koorimine kirbet maitset vähendada.