Pööningu uus elu Pärnus

Piret Tali, 31. mai 2018

Suvi Pärnu parkides on täies õites, kui Maarja Annuste Suur-Posti tänavas asuvasse stuudiokorterisse jõuame. Selle sajandivanuse kaubamaja tallihoone uusarenduse 108 m2 suuruses korteris on suisa kaks väikest rõdu, mille valged kardinad lehvivad tuules.

Ajaloolise hoone ärklikorrusel on 4,5 meetri kõrgused laed, väljapuhastatud laetalad ning neli kahe poolega kõrget ust.
Oma lemmik-sisustuskaupluses Mööblisahver istus Maarja sellel diivanil ja kurtis, et ei leia õiget komplekti. Koos uue riidega, mille Poeesia Labor diivanile pani, on mulje hoopis teine.
1. Maarja oma uues kohvikus Supeluse tänavas. 2. Maarja värske ­hüpik-mullikohviku SimpleDay terrass. 3. Traditsiooniline Pärnu maiuspala – pontšikud ehk sõõrikud otse rõdul.
Skandinaavialik romantiline stiil hakkas Maarjale meeldima Rootsis, kus ta palju viibib.

Rõdu laual on aurava kohvi kõrval tõelise Pärnu sümbolina värsked pontšikud ning kusagilt tuleb suve esimese rabarberikoogi lõhna. Aasta Kodu konkursil auhinna saanud elamise puhul on tegu katusealuse ärklikorteriga, mille vanad talad ja hiljem lisatud pennid on korralikult välja puhastatud ning interjööris esile toodud. Korteris on kaks magamistuba, elutuba, kaks tualett­ruumi, kaks rõdu ja garderoob.

Roosa, mis läks moodi

Maarja armastab romantilist ja sooja skandinaavialikku stiili, mida ta on Tallinna Nõmme tüdrukuna kogenud ning ka mehe töö tõttu Skandinaavias palju ringi sõites nautinud. “Kõik naersid minu roosa­-vaimustuse üle, kuni see interjööris moodi tuli,” muigab Maarja. Tuhm vanaroosa toon on siin korteris detailides tuntav.
Ajaloolised talad on eksponeeritud lisaks elu- ja magamistubadele ka vannitoas, saunas ja tualett­ruumis. Lae kõrgus katuseharjani on neli ja pool meetrit, mis muudab selle korteri tõeliselt suur­linlikuks. Tähelepanuväärsed on siin ka siseuksed, mis on restaureeritud ning pärit ümberkaudsetest eakatest hoonetest. Enamik uksi on üle kahe meetri kõrged ning mõned on jääklaasidega.

“Kõigil ümberkaudsetel majadel on sama arendaja, kes ühe hoone renoveerimisel leidis 1890. aastast pärit kirjavahetuse, mis kinnitas, et meie maja oli selle Normani kaubamaja talli- või laohoone,” sõnab Maarja, kes siia korteri sisustas. Ta võttis seda kui tõsist väljakutset. Ehkki on kirjas, et hoone on ehitatud 1905. aastal, valmis see ilmselt oluliselt varem.
Sisustamisest on saanud Maarja kirg. Muidu beebi­tootefirmat vedav Maarja avab sel suvel koos sõpradega Pärnus Karusselli tänava ääres pop-up-kohviku SimpleDay, mille kujundamisega ta just tegeleb. Esialgu on plaanis kohvik vaid septembri lõpuni avatuks jätta. Peale maitsvate ampsude pakutakse seal Maarja lemmikchampagne’t ja härradele õlut. Ka see on ajalooline hoone, mille terrass on paari-kolme nädalaga valmis ning roosipõõsad ja lillekastid juurde saanud.

Mööblisahvri tüdrukud Laili ja Piret saavad juba Maarja silmist aru, mis talle meeldib või mitte. Nemad esitasid selle kodu ka konkursile.
Üks korteri kahest rõdust.
Tammepuust riidekapp, mis tuli kraanaga akna kaudu tuppa tõsta.

Üle nelja meetri kõrged laed

“Hiljem oli minu korteri hoone olnud autokooli maja. Kui seda esimest korda vaatamas käisin, oli kõik räbalas seisus – pööning, kus elasid tuvid,” sõnab Maarja. “Siis sadas katusest veel lund läbi. Kui lõpuks juba must karp valmis sai ja ma ostmiseni jõudsin, oli see viimane korter, mis selles majas veel saada oli.” Maarjat inspireeris sõbranna, kellel oli kõrvalmajas sama arendaja juurest ostetud korter.
Algset planeeringut muutis Maarja päris palju, eriti just köögi ja viimistlusmaterjalide osas. Korteri ostis ta märtsis, juunis oli see sissekolimiseks valmis, sisustamine ja siseviimistlus lõpetatud. Suur tegu oli valgustite paigutamisega, tuli teha uued elektri-, ventilatsiooni- ja muud kommunikatsioonilahendused. “Ehitajad olid supertoredad ja tulid kõigi minu pööraste ja pisut “blondide” ideedega kaasa, korter sai kolme kuuga valmis,” ütleb Maarja.
Suur-Posti tänav asub Pärnu selles osas, mis jääb Vana turu ja linnavalitsuse kanti ning ulatub üle Riia maantee jõe äärde, vanade vangla- ja haiglahooneteni ehk ajaloolisse Riia eeslinna. Kesklinn on jalutuskäigu kaugusel.
“Mulle meeldib siin olla ja omaette mõtiskleda,” sõnab Maarja, kellele selle korteri sisustamine oli teine suurem sisekujunduslik väljakutse. Esimene oli oma maja, millest mitmed ideed on siia edasi kantud. Korteri sisustamise tegi ta teoks koos sõbrannade Pireti ja Lailiga Pärnu Mööblisahvri-nimelisest kauplusest, kus daamid vastavalt Maarja soovidele vanemaid mööblitükke vintage-kriidivärviga valgele ja romantilisele kodule sobivaks tuunisid. “Vahel ma ei pidanudki midagi ütlema, nad juba teadsid, mida ma tahan,” ütleb Maarja.

Köögi algset planeeringut on muudetud, endisest kinnisest orvast on saanud “pesuköök”, kus on pesumasin, kuivati ja pesusahtel musta pesu jaoks. Keraamiliste potikividega kamin peaks suutma 100ruutmeetrise korteri soojaks kütta.
Sisustamine ja see korter on Maarjale olnud hea väljakutse.
Kõik korteri peeglid on saanud vanadest aknaraamidest ümbrised.
Köögisaare vitriinkapist paistab valgus toa suunas.
Kõrgest külmikust loobuti ning kasutusel on hoopis sahtelkülmikud.Kõrged laed ja heledad toonid rõhutavad korteri avarust.

Läbi akna tulnud kapp

Iga mööblitükiga käib kaasas lugu. Näiteks tammepuust riidekapp esikus oli sõprade poes tükk aega nähtaval kohal, kuid tumepruun. Maarja otsustas sellest teha esikukapi, mis sai valgeks toonitud. Kuid kapp ei mahtunud trepist üles ning oli erakordselt raske. See tuli rõdu kaudu kraanaga sisse tõsta. Oma kohale sai see poole sentimeetri täpsusega.
“Peale köögimööbli ja voodite pole siia suurt midagi tellitud, enamik mööblist on pärit Mööblisahvrist, kus nad on selle minu korteri jaoks korda teinud,” sõnab Maarja. Ka diivan ja tugitoolid, kus elutoas istuda, on pärit samast poest, kuid tundmatuseni muutunud ning tänu Poeesia Labori teostusele saanud peale uue heledast kangast katte.

“Köök oli algselt planeeritud hoopis teistmoodi ja köögisaart polnud ette nähtud,” ütleb Maarja. Köögikonkuks mõeldud ruumi kasutas ta ära hoopis pesumasina ja kuivati ning pesusahtli jaoks. Kuna tegu on ärklikorteriga, on siin palju viltuseid katusealuseid pindu. Kööki polnud mõtet suurt külmikut planeerida ning tehti sahtelkülmikud, mis on köögimööbli orgaaniline osa.
“Nüüd on vannituba koos saunaga tõeline spaa ja oaas, kus pole pesumasinale kohta, pesuköök ongi köögis,” sõnab Maarja. Kodumaja eeskujul on ta vannituppa teinud tiikpuiduga kaetud põranda.
Romantilise stiili austajana kasutas Maarja võimalusel ka tapeete, mida on selles korteris vähemalt kuut sorti. Ka vannitoas. Vannitoa valamukapi tegi ta romantilises stiilis kirjutuslauast. “Minu unistus oli valgustiga dušš, ka selle idee sain siin teoks teha,” sõnab ta.
Nii vannitoas kui ka tualettruumis on vanadest aknaraamidest valmistatud peeglid. Ühes kummutist sai ka tualettruumi kapp. Ei mahuta ta suurt midagi peale tualettpaberi, aga sobib interjööri. “Minu unistus oli ka walking in closet ehk garderoobituba, kuhu saab sisse minna ja paigutada kogu oma rõivavaru,” ütleb ta. Kuna sinna tuppa jäi ka üks kahest rõdust, on see tegelikult ka külalistetuba.
Põrandad on massiivtammest ja jalale mõnusad astuda. Valge keraamiliste kividega kamin peaks tervele korterile mõnusat soojust jagama. Esialgu on see veel korstnaga ühendamata. Maarja magamistoas on tema viimase fotoseansi fotod, millest üks on lõuendile prinditud ja seinale pandud. “Minu absoluutne lemmikfotograaf on Piret Aaslaid, kes need fotod ka tegi,” ütleb Maarja.
Samavõrd kui fotosid armastab Maarja lilleseadeid. Tema kodus on alati värsked kimbud, mida teeb Airin Ploom Floresest. “Ta juba tunneb mind, teab minu soove ja tahtmisi,” ütleb Maarja.
Isegi palaval suvepäeval, kus kardinad tuules kiiguvad, tundub, et siin korteris oleks mõnus aasta ringi. Ka talvel küdeva kamina ees ja mõnusatesse pleedidesse mähituna.

Kahe poolega uksed viivad nii vanni- kui magamistuppa.
Vannitoa valgusti mahtus hädavaevu uksest sisse. Vannituppa sai Maarja ka valgustiga duši, mille idee oli eelmises kodus realiseerimata jäänud.
Valamukapp ehitati kirjutuslauast ja viimistleti kriidivärviga.
Tuhmi roosa, mis praegu moes, avastas ja kodustas Maarja juba ammu.
See pilt tekkis magamistoa seinale pärast Piret Aaslaidi fotosessiooni.
Suurest käsitöölõngast pleedid oli ka idee, mida tuli kindlasti katsetada.
Külalistetoast, kus on samuti rõdu, sai iga naise unistus – garderoobituba.
Lapse magamistoas on natuke maskuliinsem värvigamma.

Ka suures magamistoas saab voodist tähti vaadata.
.

Lihtne, armas, helge ja valge. Ruumi eripära on väga hästi ära kasutatud ja korter paistab visuaalselt suurem, kui tegelikult on. Tervik, kus detailid on paigas.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?