Kirjakülg

Kodukiri, 25. jaanuar 2017

Meie kodu üheks sisustuselemendiks on olnud riiulid, täis tuubitud teatmeteoseid ja kirjandust. 20 aastat tagasi polnud siin midagi saada. Peagi sai tellida imevidinaid (plastriiuleid), aluseid ja välivoodeid Anttilast ja Hoby Hallist. Selleks ajaks olid meile sündinud esimesed lapselapsed, kes peale põdemist meie juurde redusse toodi. Taas tuli kindlustada sahtlid ja kapid lisasulguritega. Enne seda olin hakanud koguma punutisi, mida oli vähe saada, avaturgudel üüratu hinnaga. Ohkasin ja ostsin ja ehtisin. Kui Kodukiri meie kodus külas käis, said piltidele ka punutised ja raamatud. 20 aastat tagasi olid juba kasutatud riiete poed ja poekesed. Tartus oli suur-suur ladu, kust sai efektseid rüüsidega kardinaid, vaipu, vaibakesi ja muud tekstiili. Meie kodu on ikka veel raamatuid täis. Nii et riiulite hullus pole otsa saanud. Punutised on läinud soliidsemaks, diivanilauaks on Leedus valminud punutud kirst. Lapsed hindavad seda, et meil pole linikute uputust ja mitmes kihis kardinaid, ikka avarus ja valgus. Toona olid Siimusti keraamilised nõud aukohal ja on nüüdki veel. 20 aastat tagasi oli aed ridaelamu ümber tavalisem. Ajaga on see ikka vahvamaks muutunud.

Ene Raudkats Kuremaalt


20 aastat tagasi elasime veel Lillekülas, seal ei toimunud suurt midagi, aga 14 aastat tagasi Õismäele kolides hakkasime oma uut kodu kohe muutma. Kõigepealt võtsime ette köögi, mille eelmised elanikud olid krellroosaks värvinud. Õnneks oli siis juba poes piisavas valikus värve ja muid materjale, millega oma plaane teostada. Et asi rohkem laabuks, käisin ära isegi sisekujunduskursustel. Kuna meile mõlemale abikaasaga meeldib väga kollane värv, otsustasime oma kööki tuua kollast sidrunitega – neid oli meil nii köögikardinatel, kappidel kui ka laealustel bordüüridel. Lisaks maalis mu sõbranna kingituseks ilusa sidrunipildi seinale. Muidugi uuendasime ka köögimööblit – ümmarguse laua ja igihaljaks klassikaks muutunud sipelga-toolidega.
Hankisime ühetoalisse korterisse võimalikult funktsionaalse mööbli, mis täitis mitut ülesannet: näiteks diivan sobis ka öösel magada; riiul mitmeks otstarbeks. Kõige suurem mure oli seintega: kas värv või tapeet? Lõpuks leidsime K-rautast imekauni heleda väikeste roosidega tapeedi, mis nagu valatult seina läks ja kõige muu sisustusega samuti sobis. Esikusse ja kööki panime ühesuguse heleda linoleumi, mis ka jala all soe ja pehme tundub, aga toa põrandat me ei puutunudki. Lisasime veel ämma kootud kirevad pehmed kaltsuvaibad ja nüüd tunneme rõõmu oma kodus elamisest.

Anne Rebane Tallinnast

Lugeja auhind

Meie kodukonkurss saab 20-aastaseks. Palusime lugejail kirjutada, milline oli nende kodu toona.

Kodulugude jagajatest saavad auhinnaraamatud Eha Liibek (“Soodsad kodused toidud”), Anne (“Peekoni 50 krõbedat varjundit”), Ene (“Eesti muinasjutud”), Jüri (“Eesti kodu”). Head lugemist!

Täname ka tagasiside eest jaanuari Kodukirjale. Auhinnad loosisime Kadrile (“Pelmeenid. Ise ja hästi”), Ülle Hindreusele (“Looduslikud kodused ravimid”), Kerlile (“Võlutriip”).

Kirjutage meile, kuidas meeldis veebruari Kodukiri! Auhinnaks on värsked retseptirohked kokaraamatud: Kati Jaakoneni “Leivad ja leivahõrgutised” (Ajakirjade Kirjastus), “Jamie naudinguroad” (Pegasus).
Kirju ootame 15. veebruariks aadressil: malle.pajula@kirjastus.ee või Kodukiri, ­
Niine 11, Tallinn 10414.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?