Kodugalerii Kuressaares

Malle Pajula, 25. jaanuar 2017

Kunstikollektsionäär Tõnis Kipperi kodu Kuressaares on ühtlasi ka galerii, kus elu ja kunst segunevad interjööris sujuvalt, lausa märkamatult tervikuks.

Põnev tool on pärit Kuressaare perekonnaseisuameti omaaegsest sisekujundusest.
Kaminaga elutoa-ala maalide keskel. - Andrus Unger ja Tõnis Kipper koduse lemmikuga. - Ilmar Torni maalid.

“Eks ka mu varasemates kodudes on kunst seintel olnud, aga siin on ruumid selle mõttega tehtudki, et rõhk oleks kunstil. Aknadki pole traditsiooniliselt keset seina, nagu kodudes muidu, vaid osa neist on näiteks madalal, vastu põrandat – galerii kõige hinnalisem pind on ju sein. Hoone on lausa geniaalselt lahendatud ja mõjub sakraalseltki,” leiab Kipper.
Väljast huvitava aknalahendusega rootsipunase hoone rajasid kunstnik Eerik Haameri lähedased 2004. aastal Kuressaarde Vallimaa tänavale kaasaegseks näitusemajaks. Kunagi oli siin asunud kunstniku sünnikodu, mis 1980ndail lammutati. Uue ehitise arhitektiks sai perekonnatuttav Viljar Päss, kes on muide Aino Kallase lapselaps.

Galerii põnev ruumilahendus muudab selle tunnetuslikult veelgi suuremaks. - Seinal on ka Läti kunstniku omaaegne vaade Kingissepa (Kuressaare) linnale. - Sebastian.
Maalide ja vaipade värvid loovad õdusa terviku.

Näitusemajast koduks

Eerik Haamer ise oli armastanud öelda, et ta on nagu kingsepp – too teeb inimestele saapaid, tema aga pilte. Talle meeldis näha oma loomingut kodudes. Ka Haameri suguvõsa eesmärk oli nüüd luua kunstniku maalidele kodu just tema kodusaarele. Sisekujunduse taga oli kunstniku tütar Liina Waller, kes aastaid näitusemajas ka huvilisi lahkesti vastu võttis.
Kui seitse aastat hiljem otsustas juba eakas proua Rootsi tagasi pöörduda, tuli lähedastel teha otsus maja müüa. Nad tegid ostuettepaneku raadioajakirjanik Tõnis Kipperile. Vaid perekoduna oleks tulnud hoonet palju muuta, aga 15 aastat kunsti kogunud kollektsionääri kätes jääks hoone vaim ja roll alles.
Mõte hakkas idanema ja 2,5 aasta pärast saigi maja uue omaniku, kes nüüd huvilistele, kes ette helistavad, oma kodugalerii uksed ka lahti teeb.

Aknad asetsevad nii siiludena kui ka seinte üla- ja alaservas. Priit Grepp
Soojal ajal pakub vaatamist ka maitsekas õiterohke aed. - Kodugalerii hoovipoolse osa suurtest akendest avaneb vaade aeda. - Muhumustriline saanitekk on vanatädi näputöö.

Kunstiga hea koos olla

“See on haigus, mis tasapisi progresseerub, ja ravimatu! Kohta ja ammugi raha pole, aga ega siin mõistusega ole midagi võtta,” muheleb Kipper oma kogust rääkides. Viimasel ajal on ta küll keskendunud rohkem Saare- ja Muhumaaga seotud autoritele ja töödele. Aga kui midagi muud hea tunde tekitab, siis...
“Ehk nagu ütleb kollektsionäär Enn Kunila – kunstiga peab olema hea koos olla. Mõne teosega ongi nii, et kodus seinal ei saa sellest sidemest aru, agu kui see on näituse tarvis välja antud, tunned puudust.” Muu hulgas on Kipperi kogus ka üks Eerik Haameri graafiline leht, seegi hetkel mujal näitusel.
Ülakorral on pisike praktiline eluala. Avarasse galeriisse on paigutatud lauakesed, vaibad, diivan, toataimed – nagu elutoas ikka. Ometi nõnda sujuvalt, märkamatult, et näiteks teleri avastab alles mitmendal vaatamisel. “Omamoodi põnev elustiil. Hea on siin olla – kaks kodu poolt saavad koos hakkama.”

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?