Pärnu kaupmehemaja uus elu

Piret Tali, 25. jaanuar 2017

Kui Pärnust pärit maailmarändur Aive, tema kaasa Andrus ja nende väike tütar Laura hakkasid kuurortlinnas endale suvekodu otsima, oli valik raske. Sooviti nii lõuna poole avanevat unistuste verandat, oma aeda kui ka võimalust nädalalõppudel autovabalt Pärnu miljööd nautida. Ja et otsitavas majas piisaks vaid sanitaarremondist.

Maja süda ehk elutuba on soe, puidune, telliskorstna ja vana kahhelpliidiga, täis ajalugu ja mälestusi. Kõik muud ruumid on heledad. Etnovalgustid rõhutavad intiimset meeleolu.

Aga ostsid nad lõpuks maja, mis vajas kapitaalremonti ja täielikku renoveerimist. Sest sõelale jäi tsaariaegse veinikaupmehe Andres Kissa elamu (kus hiljem elas tema tütar Linda, kes abiellus laevakapten Harald Ressar seenioriga). Maja oli tagastatud endistele omanikele ehk Anna ja Andres Kissa järeltulijatele, kes omal ajal olid väikese paadiga sõja jalust Rootsi põgenenud.
Kahjuks või õnneks olid nende lapselapsedki nüüd juba nii eakad, et 20 aasta eest tagastatud maja Eestis ise taastada ei soovinud, ja rõõmustasid, et maja just sellise uue pere leidis. “Nad käisid meil siin külas ja tõid soolaleivakingiks pere reliikvia – vanavanemate pulmakingiks saadud lauahõbeda, mille pere põgenedes ühena vähestest asjadest kaasa sai viia,” kirjeldab perenaine Aive emotsionaalset kinki. “Nii jõudsid need ajalooga väärtasjad jälle koju tagasi ja on siin vitriinkapis eksponeeritud ja vahel kasutuselgi.”

Kodu sisekujundus lähtub perenaise kogutud Iraani käsitöövaipade kollektsioonist, kõik muu on tekkinud sinna ümber. Lambid rõhutavad idamaiseid aktsente ruumis.

Nuttis peremehe järele

2014. aastal, kui Aive ja Andrus selle maja ostsid, oli see nii trööstitus olukorras, et päikselist verandat, terrassi ja iluaeda poleks suutnud sinna kujutleda ka väga hea fantaasiaga inimene.
Õue täitis nõukogudeaegsetest silikaatidest mahukas puukuur ning praeguse, juba varakevadest peale päikest täis veranda kohal oli väikse aknaruuduga kinnine trepikoda. Hoone oli luitunud ja lagunenud nii seest kui väljast. Üle 60 aasta olid selles majavalitsuse hallatud hoone viies korteris elanud viis peret. Viimane sundüürnik, sellesse hoonesse 60 aasta eest lapsena elama asunud inimene, lahkus sotsiaalmajja. “Maja lausa nuttis korraliku peremehe järele,” meenutab Aive.
Küttesüsteemi rajamiseks tuli hoov üles kaevata, selleks naabritelt nõusolekud saada, ning mõelda, mis iidsetest puudest alles jääb ja mis maha tuleb võtta. Mahavõetud pärnapuu on kodus edasi, aga nüüd aiatee plaatidena.

Renoveerimisse suhtus pere väga põhjalikult, peeti nõu arhitekti, Pärnu puumajade parima spetsialisti Rein Raiega, samuti linnamuuseumiga, kus käidi uurimas saja aasta taguseid Pärnu hoonete fassaade. Suheldi ka antikvaar Olaf Esnaga. Hoone ajaloo uurimisel tulid Pärnu muuseumist välja isegi mõned kaupmees Kissa omaaegsed reklaamid.
Planeerimise järel algas intensiivne ehitustöö, mis kestis kaheksa kuud. Nüüd on hoone väljanägemine ajaloolisem kui kunagi varem, võibolla vaid ehitusaastal nägi see samasugune välja. Esialgse ilme on tagasi saanud aknad, fassaadi värvid, esiuks ja tuulekoda. Punasest valtsplekist katus, plankaed ja korstnapitsid vaid rõhutavad ajalugu. Värviliste klaasidega veranda hoovi pool varem ilmselt nii suur ei olnud, kuid see on nüüd valminud parimate kuurorditraditsioonide kohaselt.
Pärnu linn andis detsembris korda tehtud majale ühe kuuest renoveerimispreemiast.

Õdus retrolik pehmemööblikomplekt on peale saanud lillelised katted. Seinal olev käsitsi vilditud vaip on toodud Kõrgõzstanist ja kujutab koopamaali. - Elutoa vana pliit. - Majavapi tegi restauraatorist peretuttav Tõnu Parmakson Saksa-aegsest plekist. - Kahe korteri vahel olnud kahhelahjust sai kööki soojendav kamin.

Vaibad ja “Maailm seljakotis”

Ruumide õige paigutus sai paika nii ilmakaari kui ka feng shui’d arvestades. Lõuna pool asuvad köök ja saun ning põhja pool magamistoad. Uue planeeringuga hoones on esimesel korrusel kaks magamistuba (üks lapsele), saun, köök, elutuba ja veranda ning terrass.
Hoone ühepereelamu osa on romantiline, mitmete etnodetailide ning hoone ja pere ajaloole viitavate esemetega. Sisekujundus sai siin alguse maailmarändurist Aive vaibakollektsioonist, mis pere Tallinna-korterisse enam ammu ära ei mahtunud. “Kõik muu on tulnud selle ümber ja kõik säilitamisväärne on eksponeeritud,” sõnab Aive. Enamik ta vaipu on käsitöövaibad, toodud peamiselt Iraanist.
20 aasta jooksul on Andrus ja Aive seljakotiga rännanud enam kui sajas riigis. Möödunud suvel nägi Andruse juubeliks ilmavalgust nende ühine reisiraamat “Maailm seljakotis”. See annab ülevaate Ida- ja Lääne-Aafrikast, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Kariibidest, Lähis-Idast, Indo-Hiinast, Melaneesia saarestikust, Taga-Kaukaasiast ja Balkanimaadest. Oma seni viimase reisi tegid nad novembris koos tütrega Iraani, Kuveiti ja Omaani.

Reisidelt on kaasa toodud palju eksootilisi meeneid. Näiteks sini-valge fajansi kollektsiooni, mis on Aive eriline lemmik. Eesli veorihmad on pärit Mägi-Karabahhiast. Lisaks Vene sibulamustrile on siin kogus ka Saksa ja Hollandi antiigiäridest leitud pärleid.
Veranda on harilikust suurem, võimaldades seal võõrustada hulka rahvast, siin on peetud pidusid ja klassikokkutulekuid. Pika laua ja mugava diivani valimine nõudis omajagu nuputamist. Toolid leidis Aive Jenny Kruse heategevuspoest ning maalis need eri värvi. Toolide viltkatted on aga käsitöö Kõrgõzstanist.
Veranda avaneb ruumikale terrassile ja hoovile, kus suure puu all on Laura mängumaja. Aiast võib leida herneid, maasikaid, jõhvikaid, uhkeid lilli. Aia aitas sellisesse seisu viia haljastaja Terje Prisk.
Kirjud vaibad ja padjad kolivad sumedatel suveõhtutel õueterrassile. Ehkki maju on ümberringi üksjagu, on siinne ruum ja sisehoov eraldatud.

Verandale oli keeruline pehmet mööblit valida, aga nüüd on seal üks mõnusamaid äraolemise paiku. - Aed on valminud koos haljastaja Terje Priskiga. - Toolid on pärit Jenny Kruse heategevuspoest ning istmete viltkatted Kõrgõzstanist.
Teise korruse külaliskorter paikneb kahel tasapinnal. - Eraldi köök on väike ja lihtne, söögilauaga tänavapoolse akna all. - Teise korruse päikseline elutuba avaneb lõuna suunas. - Eraldi sissepääsuga vanaema tuba või hipituba on täis retro- ja rastakraami.

Kaks eraldi korterit

Maja teist korrust saab kasutada autonoomselt kas külaliskorterina või sõprade majutamiseks, sest Pärnus juba külalistest puudu ei ole. Teise korruse korteris on omaette köök, tualett ja duširuum ning kaks eraldi osa.
Suurem korter on modernses heledas kuurordistiilis ja paikneb kahel tasapinnal. Selle teisele, nii-öelda ärklitasapinnale mahub mängima või magama hulk rahvast. Ka ülakorrus on päikesele avatud ja ruumikas, magamisosa on siin põhjapoolses küljes.
“Teine ruum ülakorrusel on eraldi sissepääsuga nii-öelda hipituba või vanaema tuba,” esitleb Aive. Siin on maja pärijate toodud, nende ema Linda sektsioonkapp Rootsist, retrolikud klaasvaasid ning mõned rasta-detailid.

Köök on heledas võtmes, retroliku kodutehnika ning vannist valgustiga, millist pererahvas oli silmanud ühes pildipangas ning mille sisearhitekt Andres Rohtla aitas valmis teha.
Lõikelauad vitriinkapi kõrval. - Aivel on kirg sini-valgete nõude vastu, mis on pärit Venemaalt, Hollandist ja Saksast. - Koos põgenikega Rootsi jõudnud lauahõbe on nüüd kodus tagasi.

Puidune elutuba, valge köök

“Alul oli plaanis rajada esimese korruse köök kohe veranda kõrvale, kus nii suvel kui talvel (veranda on küttega) põhiline elu käib, aga otsustasime ikkagi teistmoodi,” sõnab Aive.
Nüüd jääb köök omaette soppi ja veranda ees on mõnus puidune elutuba. Endist kööki meenutab siin üks korralik valgest kahlist puupliit, mida ei soovitud välja lõhkuda. Elutoas annavad tooni väljapuhastatud palgid ja puidune kodune meeleolu koos endisaegse laua ja lilleliste diivanitega. Veinikastidest telerialusega on markeeritud kunagise majaperemehe veiniäri; siin on ka veinikülmik ja -hoidla.
Köök seevastu on valge ning moodsam, ent tehnika on mõnusa ajaloohõnguga. Ümmarguse köögilaua kohal trooniva vannist kupliga valgusti idee leidsid Aive ja Andrus pildipangast, ent hinda vaadates otsustasid selle sisearhitekt Andres Rohtla abiga ise valmis teha. Tulemus on muljetavaldav.
Imepeenes rišeljöötehnikas kardinad on valmistanud Albaania naised. Aive armastab ja hindab käsitööd ja talle meeldib seda reisidelt kaasa tuua.
Köögis on ka talvel mõnus, sest kahhelahjust on saanud klaasuksega kaminahi. Ka Laura rohelise, suvistes toonides toa poolel on ahjukütmise luuk alles – omal ajal ei saanud kaks korterit omavahel nõusse, kes kui palju teise tuba kütab, ning lõpuks köeti kordamööda.
Tubade siseviimistluses on julgelt kasutatud heledaks peitsitud lauda. Tapeete pigem mitte, sest see oleks niigi kõnekate detailidega sisustuse veel kirjumaks muutnud. Tänu ühtlaselt heledatele seintele pääsevad mõjule näiteks tikitud kardinad, mis on Rootsi disaineri Gudrun Sjödeni käe all valminud ja valitud vastavalt iga toa tonaalsusele.

Tütre toas on varasuvine roheline meeleolu, mida rõhutavad lapse enda tehtud maalid. - Gudrun Sjödeni mustreid on siin varieeritud, sõltuvalt toa värvigammast. - Laura mängumaja.
Aer on leitud Telliskivi sisustuspoest. - Vanemate magamistoa mereline meeleolu, valge ja helge. - Kahhelahju orvas on Aive vanematele pulmadeks kingitud väike hobune.

Julgelt ruuduline vannituba, mille saunaosa on delikaatselt klaasseintega eraldatud. - Sauna eesruumist saab otse õue astuda, ühtlasi on seal ka argipäevane sissepääs.

“Magamistoa voodipäitsi tegime ise,” muigab Aive. Selleks oli vaja kaht aeru ja klambripüstolit. Magamistoa merelises meeleolus on mõjukas valge kahhelahi, kus troonib väike portselanhobune, Aive vanemate pulmakingitus.
Majal on kolm sissepääsu: eesuks, kust külalised saabuvad; teine verandalt ning kolmas sauna kõrvalt. Saun ise asub vanemate magamistoa ja elutoa vahel ning oma ruuduliste seinte, klaasist vaheseinte ja Eestis toodetud moodsa Huumi kerisega näeb välja igati modernne. Üldse mitte ruum, mis varjamist vajaks, vaid mis ka esikuks sobib.
Isegi keset talve tundub selles elamises olevat sulnist kuurordimeeleolu. Ilmselt just seetõttu veedavad Aive ja Andrus siin kõik vabad nädalalõpud neljapäevast pühapäevani. Tihti ju öeldaksegi, et juba Pärnu vanast sillast üle sõites jääb Tallinn oma tööde ja muredega selja taha.

Vana majaomaniku äri reklaam. - Trepikoda, millest sai veranda, aastal 2014.

Renoveerimise eest linnalt preemia

Kui Pärnu linnavalitsus 2016. aasta lõpul jagas hoonete restaureerimise preemiaid, said ühe kuuest auhinnast Aive ja Andrus oma suvekodu eest.
“Alles kaks aastat tagasi oli see ilmetu ja väsinud elamu, aga nüüd on pilt hoopis teine. Vastne valtsplekk-katus, uued aknad, uus puitvooder ja tänavapoolne välisuks – kõik annab majale palju juurde. Üldmulje on terviklik ja tõstab piirkonna arhitektuurset väärtust,” kiitis konkursi žürii liige Kadri Karjus Pärnu Postimehe vahendusel hoone restaureerimiseks tehtud pingutusi.
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?