Õdus kodu maailma lõpus
Margit Kõrvits, 21. detsember 2016
Ühel tuulisel pühapäeval Kuressaarest Undva poole teele asudes märkan, et maanteel rohkem kedagi polegi. Pikad tühjad teed, kilomeetrite kaupa kaunist loodust, avarust ja sinist kõrget taevast. Oleme teel maailma lõppu Kärdi ja Maanuse juurde.
Huvitav ja salapärane sõit Tagamõisa poolsaare põhjatippu on justkui häälestus eesootavale vaikusele ja rahule. Ent enne kohalejõudmist “tervitavad” meid nõukogudeaegsed õhutõrje sõjaväebaaside varemed. See on nagu paha unenägu, mis tuletab meelde, et mitte alati pole kaunis pankrannik kõigile avatud olnud.