Saab ka nii! Väärt nõuanded köögi säästlikuks värskenduseks

Egle Veskimäe, K-rauta sisekujunduse projektijuht, 1. aprill 2021

Viiruse dikteeritud kodusolemisel on miinuste kõrval ka plusse, näiteks võtavad paljud ette kodu värskendamise. Jagame soovitusi, kuidas anda köögile värske ilme, juhul kui rahakott ei luba suuremat remonti ette võtta.

Päris igast vanast köögimööblitükist asja ei saa. Kui see on juba eos valmistatud odavast materjalist, uksed on ajaga pundunud ja konstruktsioon ära vajunud, pole mõtet püüda seda korrastada. Enamasti on vana köögimööbel siiski taaskasutatav ja korda tehtav, mõnikord polegi probleem kvaliteedis, vaid väljanägemises. 

Kuidas tuunida olemasolevat mööblit?
Tihtilugu on köögimööbel olemuselt korralik, aga pererahvas on vanast värvist väsinud. Sel juhul on kõige lihtsam viis kööki uuesti ilmestada kas kapiuste ülevärvimise või ülekleepimisega. Mõlemal juhul jääb pärast töö elluviimist mulje, et tegu on täiesti uue mööbliga. Mõned teevad niimoodi kõrgläikega köökidest matte, teised tumedatest heledaid, kolmandad erksatest tagasihoidlikke – kõik on maitse küsimus. 
Mööbli värvimine on siiski aja- ja töömahukas. Kuigi pea igaüks saab sellega hakkama, on vaja mõningast kannatlikkust, sest tööprotsess ei seisne üksnes värvi pealekandmises. Kapiuksed tuleb köögikarkassi küljest maha võtta, käepidemed, hinged ja kandurid lahti kruvida. Et köögimööbli kokkupanek hiljem sujuvamalt laabuks, tasub kõik pusletükid juba lahtivõtmisel nummerdada ja kaardistada. Enne suurt värvimistööd tuleb uksed korralikult puhtaks pesta, selleks võiks kasutada nõudepesuvahendit või mõnd muud mustust ja rasva eemaldavat vahendit. Kui mööblil on defekte, näiteks täkkeid või auke, võiks uue värvi alla panna ka pisut mööblipahtlit ning seejärel hoolsalt lihvida. Kui mööbel on perfektselt puhas, tuleb see veel kergelt lihvpaberiga karestada ja tolm maha pühkida, alles siis saab alustada värvimisega, seejuures tasuks kasutada ka aluspinnale vastavat kruntvärvi. Mööbli värv ise peaks olema spetsiaalselt selleks mõeldud, olemuselt kulumiskindel ja hästi pestav. 
Köögimööblile värvi pealekandmiseks sobib hästi veluurrull, aga kui tulemus võiks olla ebaühtlane või struktuurne, tasub appi võtta pintsel. Kapiuksi värvitakse suunaga ülevalt alla, kokku võiks peale kanda kaks värvikihti ja enne uste tagasipaigutamist lasta neil korralikult kuivada. Kui soovite, et uue värviga pind jääks pikaks ajaks vastupidavaks, võib selle katta veel laki või vahaga. 
Kui mõni kapiuks on kahjustunud ja seda ei õnnestu taastada, võib teha sellest kapist näiteks riiuli. Kapi saab seinalt ka maha võtta ja tellida mõnelt töömehelt uus uks katkise asemele. 
Mõnikord ei vajagi köögikapid värvimist, vaid piisab näiteks töötasapinna või käepidemete vahetamisest. Uut töötasapinda saab lasta välja lõigata ehituspoodides, selleks võib valida näiteks liimpuidust pinna, mis on lakitult või korralikult õlitatult väga vastupidav. Samas võib kasutada uue tasapinnana ka laminaati, kivi või muud meelepärast materjali. 

Küpsetusvormidest uksenupud. (Franziska Taube / Living4media.com)
Väga eriline lahendus – efektne köögisaar vanadest radiaatoritest. (Unsplash.com)

Seinad ja põrandad korda
Köögis tundub küll kõik keerlevat mööbli ja tehnika ümber, aga köögi üldist ilmet mõjutab paljuski hoopis seinte ja põranda seisukord, sest reeglina tekib köögis rohkem kulumist, pritsmeid ja muid kasutusjälgi kui üheski teises eluruumis. Värskendusremondi käigus võiks kriitilise pilguga üle vaadata just seinad ja põrandad, mis ei nõua väga suurt investeeringut. Köögi põrandakatte valik sõltub eelkõige pererahva maitsest, näiteks paljud inimesed eelistavad keraamilist plaati, aga see on küttevabal perioodil talla all külm ja kui inimestel on kombeks aeg-ajalt nõusid maha kukutada, purunevad need kivipõrandal koheselt. Seega tasuks kaaluda köögipõrandale naturaalset vastupidavat parketti või looduslikku ja kestvat linoleumi. Paljud kasutavad köögis ka soodsat laminaatparketti, mis on silmale ilus vaadata ja ühtlasi väga vastupidav, kuid tasub teada, et laminaat ei kannata vett ja võib olla talla all jahe. Samas – kui väikelapsed köögis veesõda ei korralda ja pererahvas käib aastaringselt toasussides – pole kumbki asjaolu mureks. 
Köögi seinad võiks olla pigem värvitud kui tapeeditud, sest värvkatet on lihtsam pesta. Poes valides võiks eelistada poolmatti värvi, mis on lihtsamini puhastatav kui matt, aga näitab mustust ja muid iluvigu vähem välja kui läikiv värv. Köögi seinad võiks olla heledas või pastelses värvitoonis, erksust võiks kööki tuua detailidega. 
Kui on soov panna köögi seina tapeet, tuleb seda hoolikalt valida, näiteks naturaalsed pabertapeedid on köögi jaoks liiga õrnad ning trendikad kangastapeedid hakkavad koguma rasva ja toidulõhnu. Köögis osutub enamasti kõige praktilisemaks vastupidav fliistapeet, mida saab puhastada ja mis on ühtlasi hingav materjal. 

Lihtsatest vahenditest pilkupüüdev sein. (Living4media.com)

Mida teha töötasapinna taga oleva seinaga?
Mõnikord on juba töötasapinna taga olevas seinas keraamiline plaat, mis näib olevat vale värvi või pole muul põhjusel meelepärane. Enne plaadi mahakandmist tasub proovida see üle värvida, eriti kui plaat on muidu täiesti korras ja terve. Keraamilise plaadi värvimiseks on olemas spetsiaalselt selleks mõeldud värvid ja vahendid, mis aitavad töödelda pinna ka vee- ja pritsmekindlaks ning lihtsalt puhastatavaks. Mõnikord piisab plaadivuukide uuendamisest, et anda vanale plaaditud seinale täiesti uus väljanägemine.
Põneva lahenduse saab ka ülemiste ja alumiste kappide vahelise seina tapeetimisega, aga siis tuleks see kindlasti katta täiendavalt klaasi või värvitu põranda­lakiga, vastasel juhul läheb tapeet kiiresti koledaks. Pärast tapeedi lakkimist tuleks üle vaadata ka vaheühendused tapeedi ja tasapinna vahel ning need vajadusel sanitaarsilikooniga üle käia. 

Ettevaatust kommunikatsioonidega!
Enne remonti tasub teada, et kõige läbimõeldum peab olema elektrisüsteemide ning ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonitorude senisest teistmoodi lahendamine, sest kõik need nõuavad nii ehitusprojekti olemasolu kui ka professionaalse spetsialisti abi, seega piiratud eelarvega võiks selliseid ettevõtmisi kärpida miinimumini ehk eestlaslikult öeldes üheksa korda mõõta ja alles siis otsustada, kas see töö ja investeering ennast ära tasuvad. Vajadusel saab pistikupesade asukohti siiski ümber paigutada ja juurde lisada, juhtmeid võiks vedada seina tagant, aga kui see pole võimalik, siis põrandaliistu kaudu. Veetorusid on lihtsam ümber paigutada kui äravoolu, viimasel peab olema kindel kalle ja võimalikult jõnksuvaba lahendus vältimaks ummistusi ja muid probleeme. Lisaks on tähtis, et kõigile torudele säiliks ligipääs ehk neid võib peita küll kapi, aga mitte seina taha. Kindlasti tasub mistahes köögi­remondi käigus üle vaadata ventilatsioon, sest sellega kipub nii vanades kortermajades kui eramutes omajagu probleeme esinema. Kui köögis otsus­tatakse õhupuhasti asukohta muuta, ­tehakse selle käigus tihtilugu rumalaid vigu, näiteks paigaldatakse õhupuhasti ja ventilatsiooniava vahele pikk ja sobimatu toru, mis võib tekitada müra, vibratsiooni või ohtlikke olukordi. Toru peab olema sobivast materjalist ja millimeetri täpsusega õige diameetriga, muidu võib valida kuitahes vaikselt töötava puhasti, aga tulemuseks on ikka mürarohke väljatõmme. 

Elektripirnid on juba nii huvitavad, et katet pole vajagi. (Living4media.com)
Natuke värvi ja saepuruplaati – kiire ajutine värskendus. (Nina Struve / Living4media.com)

Pisiasjad loevad
Köögis veedetakse palju aega ja seal on iga pisiasi tähtis. Näiteks on oluline ­tagada, et vähemalt üks töötasapind on hästi valgustatud. Sel puhul on kõige praktilisem lahendus ülemiste köögi­kappide alla peidetavad leed-valgus­ribad. Köögis kehtib reegel, et valgustitega ei tasu tagasi hoida, pigem võiks olla lampe rohkem kui vähem, seejuures võib julgelt kombineerida nii külma kui sooja valgust, meeleolu loovaid ja intensiivseid lahendusi. 
Lisaks valgustitele tasub üle vaadata, mis on köögiakna ees ja mis põrandal. Näiteks ajast ja arust plastikust ruloo võib asendada praktilisest ja meelepärasest kangast Rooma kardinaga. Kui ­põrandakatet pole plaanis värskenduse käigus uuega asendada, võib kulunud kohti varjata vaibaga. 
Köögi olemust mõjutavad ka paljud ­detailid, näiteks väike köögitehnika, mis võiks omavahel kokku sobituda, ilusad maitseainepurgid, vahva kokaraamatute kollektsioon ning eristuvates pottides maitsetaimede väljapanek. Köögile võib sootuks uue ilme anda ka uus segisti või pilkupüüdev kraanikauss, kvaliteetsed käterätikud ja laudlina või uued tooli­katted. Seega ei tasu köögi värskendust suure investeeringu hirmus peljata, pigem võtta ette täpselt paras ja jõu­kohane töölõik.  

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?