Kaunis õitseja: daaliate värviküllane maailm

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 1. september 2020

Aeddaaliaid (Dahlia sp) on Eestimaal kasvatatud juba 19. sajandi lõpul. Nime on nad saanud 18. sajandil Rootsi taimetundja Andreas Dahli järgi. Meie vanaemad nimetasid neid lilli jorjeniteks, aga Saksa botaaniku Johann Georgini auks kutsutakse neid ka ka georgiinideks.

Daaliad on pärit Mehhiko kandist, Kesk-ja Lõuna-Ameerikast, kus teatakse kasvavat mitukümmend liiki daaliaid. Iluaianduses kasutatavaid sorte on tänapäeval u 60 000, nende kõrgus varieerub sõltuvalt sordist 30–200 sentimeetrini.Eesti tingimustes on tegemist külmaõrnade püsikutega, kes õitsevad augustist kuni külmadeni. Õieilu pikendamiseks tuleks neile valida hea soe kasvukoht, siis võib loota, et nad päris esimese öökülmaga ei hääbu. Püsikuteks saab neid pidada seetõttu, et eluks vajalikke varuaineid säilitavad nad lihakates juurmugulates, mida toatingimustes ületalve hoitakse. Esimesed hallaööd muudavad taimed mustjaspruuniks ning siis tuleks nad hargiga ettevaatlikult üles kaevata ja viia nädalaks-paariks kusagile plusstemperatuuriga ja hästiõhustatud ruumi tahenema. Mõned kasvatajad jätavad selleks ajaks mulla juurmugulatele ümber, teised puhastavad need kohe, pesevad või vahatavad enne lõplikku talvekorterisse viimist. Varte mahalõikamisel võiks jätta taimele lühikesed tüükad, siis on mugav neile sordinime, taime kõrguse ja õievärvusega silt külge panna. Osa kasvatajaid keerab sordinimega lipiku otse ümber juurmugula. Selline markeerimine hoiab kevadel ära hulga segadust, samuti ei õitse läbisegi istutatud sortidest madalamad ja teiste varju jäänud taimed nii rikkalikult, kui nad päikese käes teeksid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?