Peatoimetaja kolumn | Tööpäev kodus

Malle Pajula, 1. september 2020

Uks on suurele rõdule lahti. Tuppa kiirgab sooja õhtu suvelõpuvalgust. Naaberaedades säravad puude vahel tulukestevanikud. Laual lemmiktassis aurab tee. Sume hetk! Olen kodukontoris.

Elu ei ole kunagi enam endine, on palju kuuldud ja ilmselt liialdatud lause. Kuid üks suurimaid muutusi on tööelus – igatööpäevaselt kontoris käijaid on sel talvehooajal kindlasti vähem. Kodus töötatakse paaril päeval või kõik see aeg. Töölauad, mil pole kindlat omanikku, hakkasid siinsesse töökultuuri tulema juba paar aastat tagasi. Nüüd kaalutakse sellist süsteemi aina enam. Ka meie tõmbame lauapinda pisut koomale ja loome nn avatud istekohad. See ajakiri sünnib aga osalt köögilaudade taga, kohvikus, elutuppa sätitud töönurgas. Kindlasti on koju jõudnud mõni töine mapp ja tuleb mõelda selga toetavale heale istmele, aga laiemalt on see elustiil keskkonnahoidlikum – vähem sõite, pindu, asju, väljaprinditud pabereidki. Ehk kulub ka vähem kosmeetikat ja riiet. „Kui vähesega saab tegelikult hakkama!“ imestas hiljuti liftis ka kolleeg üle viie kuu live-koosolekule tulles. Ja kooliaastat alustanud lapsi ootab kodus soe söök.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?