FOTOLUGU | 40 aastat tööd koduaias on hinnatud looduskaitsevääriliseks pingutuseks

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 1. juuli 2020

Mida teeksite teie, kui abielludes saate kaasa erakordselt uhke aia, mis pealegi looduskaitsevääriliseks hinnatakse? Vastutus võib võtta hingetuks, ent Tiiu Sarv on koos abikaasa Alariga sellise aia eest Tallinnas Meriväljal hoolt kandnud üle 40 aasta ning hoolega alal hoidnud vanu elulõnga- ja okaspuusorte.

Alari vanemad olid roheliste näppudega ning jõudsid oma põhitöö kõrvalt rajada muljetavaldava terrassilise aia. 1960.-70. aastatel tõid nad Venemaalt ja mujaltki suureõielisi elulõngu ja huvitavaid okaspuid, mida siinmail veel ei olnud nähtud. Taimed läksid kõik kasvama ning nii võetigi aed looduskaitse alla, seda nii liigirohkuse kui ka aiakujunduse tõttu. Taoline esiletõstmine tegi küll au, ent tähendas ka seda, et iga ülekasvanud puu jaoks tuli eraldi luba taotleda. „Meil kasvas siin 10-15 aastat jaapani krüptomeeria vorm ’Elegans’. Tallinnas botaanikaaias kasvas ta kasvuhoones, meil aga täiesti katmata avamaal,“ räägib perenaine Tiiu Sarv. „Aga ühel kevadel läks taim pruuniks ja oligi kõik.“

Elulõng 'Piilu' on kodumaine sort perekond Kivistiku aretiste hulgas, mis sai oma nime parasjagu mööda ujunud pardipere järgi. Kui sorti õnnestub mahalõikamata ületalve hoida, on ta järgmisel aastal juba täidisõieline. (Priit Grepp)
Tiiu ja Alari Sarv võivad pärast mitutkümmet aia eest hoolitsetud aastat rahulolevalt öelda, et nüüd on aed juba täiesti nende nägu. (Priit Grepp)
'Comtesse de Bouchaud' (Priit Grepp)
Uhke mustriga kõnniteeplaadid on peremees Alari kätetöö ning eriti efektsed vihmase ilmaga. (Priit Grepp)

Õunapuuõisi sügiseni
Juulis omandab aed väga värvirõõmsa ilme, sest lisaks püsikutele puhkevad õide kümned erinevad elulõngad. Nende vahelt läbi kõndides tunned end kui elulõngaalleel. „Siin on palju vanu ja Vene sorte, mis mujalt on juba kadunud,“ selgitab Tiiu aia omapära. „Teistel on uued ja huvitavad sordid, mina aga tahaksin alles hoida neid vanu. Elulõnga iga on 10-15 aastat, siis peaks teda juba olema uuendatud. Mõnigi sort on kaduma läinud, siis püüan uue taime kusagilt mujalt otsida.“ Nii oli tükk tegemist, et leida kunagi aias olnud uhke lillakassinise õiega ’Gipsy Queen’, kes soetati lõpuks Poolast. ’Negritjanka’ aga saadi tagasi Eestist.

Elulõng 'Paul Farges' on juba 40-aastane ega ilmuta veel mingeid väsimuse märke. (Priit Grepp)
Fuksiast on aastakümnetega saanud suur mitmetüveline puu. Talveks kolitakse taim keldrisse ja pärast öökülmi taas õue. (Tiiu Sarv)
'Rouge Cardinal' (Tiiu Sarv)
Perekond Sarve koduaed on põneva reljeefiga ja nii liigirikas, et oli aastaid looduskaitse all. (Priit Grepp)


Tähelepanuväärne on veel ka see, et siin aias on õunapuu valges õitevahus kuni suve lõpuni. Kuidas on see võimalik? Puu taga kasvav käsivarrejämedune elulõngavars annab vastuse – ­tegemist on end õunapuu najal kenasti sisse seadnud umbes 40-aastase elulõngaga 'Paul Farges', kelle (nüüd kannab ta taimesüstemaatikas Potanini elulõnga nime), kelle tuhanded tillukesed valged õied kogu puu võra tihedalt täis tikivad. „Seda õunapuud me kevadeti ei lõika,“ selgitab Tiiu. Arusaadav, miks.

Fuksiast on saanud puu
Imestamist siin aias jagub. Luuderohi vohab nagu umbrohi, kasvades maas ja ronides puuvõras üha kaugemate tähtede poole. Siin õitseb kiuline tääkliilia, pukspuuhekk kasvab nagu muiste ja seal… „See fuksiapuu on pärit juba ämma-äia ajast. Meil oli tegelikult veelgi suurem, aga tema läks millegipärast välja,“ muheleb perenaine mu hämmastunud nägu nähes. Pean tõdema, et nii suurt ja jämeda tüvega isendit ma polegi näinud. Selgub, et sellise fuksiaga on päris palju tegemist. Selleks, et ta sügisel keldriuksest talvekorterisse minnes üldse sisse mahuks, lõikavad Tiiu ja Alari tal pealsed tunduvalt lühemaks.

'Niobe' (Tiiu Sarv)
Elulõngasordil 'Princess Diana' on imearmsad kellukakujulised õied. (Priit Grepp)
Alumises tiigis elavad aastaringselt värvilised kogred. (Priit Grepp)
Kui Tiiu Sarv legendaarse Uno Kivistiku eluajal tema elulõngaseemikute hulgast omale meeldivat otsis, otsustas viimane väljavalitud sordi nimetadagi 'Tiiuks'. (Priit Grepp)

Kevadel ilmade soojenedes tuuakse ta jälle välja. Aastatega suureks paisunud juurepalli lohistamine on mitme inimese töö, nõudes omajagu jõudu ja nii kaasatakse asjasse ka perepoeg. Kuni öökülmade möödumiseni kohaneb fuksiapuu välisõhu ja -temperatuuridega kasvumajas. Edasi liigub ta oma alalisele kasvukohale õunapuu alla, ent ka siis vajab ta maikuise päikese intensiivsuse eest varju ning võib sellest hoolimata kannatada saada. Ometi on taime elujõud suur ning taim kosub mullas suve jooksul üsna kenasti.

Mees omal kohal
Aja jooksul on saanud väga tubli aednik ka Alarist, kes hoolikalt kaalub aias tehtavate muudatuste vajalikkust. „Kui on vaja mõnd puud lõigata või oksi eemaldada, siis tuleb temaga läbirääkimisi pidada,“ naerab Tiiu. „Näiteks kipub meil elupuu juba tubades valgust varjama, kuid tema ei taha mahavõtmisest veel kuuldagi.“ Lõikamine käib tundlikult, kettsae ja lõikuriga siin üldiselt ei asjatata. Vahel kulub selleks mitu päeva, kuid see-eest ei saa arugi, kas ja kust puud kohendatud on.

Küpsesse aeda sobituvad aiaskulptuurid imehästi. (Priit Grepp)
Kõige värviküllasem on Sarvede aed juulis, elulõngade õitsemise kõrghetkel. (Priit Grepp)
Suurema osa selle aia puittaimedest on Sarve pere ise pistikutest paljundanud ja suureks kasvatanud. (Priit Grepp)
'Victoria' (Priit Grepp)


Lõikamist ja toimetamist aias jagub. Aia keskmes kasvav vana ’Valge klaarõun’ oli varem kolmeharuline, kuni tormituul ühel hilisõhtul ühest harust jagu sai. Sellest polnuks iseenesest suurt häda, kuid juba järgmisel hommikul pidi aeda tulema külastama grupp aiahuvilisi välismaalt, kelle külaskäik oli juba mitu kuud varem kokku lepitud. „Mis meil üle jäi – lõikasime, saagisime ja põletasime neid oksi prožektorivalgel terve öö. See haru oli sama suur kui teise mehe õunapuu! Lisaks tuli ju veel ka muru korda teha,“ meenutab Tiiu tollaseid üleelamisi. Korda aga see sai ja kaminapuud olid samuti pikaks ajaks olemas.
Vägev reljeef on aia jaoks suur väljakutse, kuid pakub hakkajale inimesele unikaalseid võimalusi. Nii ehitaski peremees läbi aia kividega vooderdatud renni, mida mööda vesi vuliseb maja kõrval olevast ülemisest tiigist aia alumises osas olevasse veesilma. Ka puhkenurga juures olevad huvitava mustriga teekivid on peremehe kätetöö – selleks õlitati klaasipind ära, sinna peale laoti kivikildudest mosaiik, paigaldati armatuurvõrk ning valati tsemendiseguga üle. Tulemus on pilkupüüdev. „Eriti efektsed on need siis, kui nad on märjad,“ muheleb peremees kiituse peale. „Siis tuleb heleda-tumeda kontrast eriti hästi esile.“

Perekond Sarv püüab alles hoida ja paljundada vanu elulõngasorte. (Priit Grepp)
'Warszawska Nike' (Priit Grepp)
Elulõngasort 'Arabella' sobib kasvatamiseks ka pinnakattetaimena. (Priit Grepp)
Veel on aias tähtis koht. Mööda pereisa Alari rajatud rada voolab väike ojake ülemisest tiigist alumisse. (Tiiu Sarv)
'Ville de Lyon' (Priit Grepp)


Kui juba aia rajajatel olid rohelised näpud, siis järeltulev põlvkond on need geenid igatahes pärinud. Selleks, et vanad sordid ja liigid kaduma ei läheks, on kasvumaja kõrval paljunduspeenar, kus kosuvad puudelt-põõsastelt võetud pistikud. „Hakkasime esialgu lihtsalt katsetama, kas võtavad juured alla,“ selgitab Tiiu. Võtsid ja katsepeenrast on aiale tulnud tõhusat täiendust. „Kui midagi juhtus, oli asendus kohe omast käest võtta.“ Kunagise kuulsa dendroaiaga seda siiski enam võrrelda ei saa. „See aed on juba täitsa meie nägu aed,“ nendib Tiiu rahulolevalt.

'Valge daam' on õierohke elulõngasort. (Priit Grepp)
Elulõngad vajavad korralikku tuge, sest nende maapealne osa võib kasvada päris kaalukaks. (Priit Grepp)
Roosid on elulõngadele heaks kaaslastaimedeks. (Priit Grepp)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?