Nõu ja soovitused, kuidas päikesepaneelidega kodus elektrit toota

Urve Vilk, 1. juuli 2020

Päikeseelekter on hoolimata suurest alginvesteeringust koduklientidele järjest huvipakkuvam. Uudsed integreeritud paneelid jäävad fassaadil märkamatuks. Mida peaks teadma, kui soovid koju paigaldada päikesepaneelid?

Päikesepaneelide kasutamine on meil aina populaarsem ja hoogustub veelgi, mis aga ei tähenda, et arenguruumi poleks. Nii leiab päikesepaneele müüva ja paigaldava OÜ Smartecon juhatuse liige ja arendusjuht Hannes Aus. “Kui sõita ringi näiteks Stuttgardis või Münchenis, on näha, et nii farmidel, eramajadel kui ka tööstushoonetel on paneelid peal,” võrdleb ta meid Saksamaaga, kus päikesekiirguse hulk on kohati väiksem kui meil, ent päikesepaneele väga palju.
Ausi kogemusel mõeldakse päikeseenergia kasutamisele sageli just uue maja ehitamisel, aga paneele paigaldatakse ka vanematele majadele. „Näiteks kui soojustus on kehv ja elektritarbimine suur, sest köetakse elektriga. Nii et miks mitte toota siis vajaminevat elektrit päikesega,“ toob ta näite. Ent toonitab siiski, et paneel ise sooja ei tooda – see pole kütteallikas.

Katus ei pea olema otse lõunasse

Selle, kui palju elektrit saab ja kas energiat toodetakse rohkem hommikul või õhtul, määrab paneelide asukoht. Maja katuse sobivus paneelide paigalduseks sõltub selle suunast ilmakaarte suhtes ja kaldest – maksimaalse päikeseenergia koguse saab kätte paneelidest, mis on suunaga lõunasse ja umbes 40-kraadise kaldega maapinna suhtes, selgitab Aus. Ent ka ida–lääne-suunaline katus on paneelide jaoks sobiv, kuigi tootlikkus võib siis olla umbes kümnendiku võrra väiksem. Katusekattematerjalist, olgu selleks eterniit, kivi või midagi muud, sõltub paneelide paigaldamise keerukus ja paigalduse hind.
Veelgi efektiivsem on paneelide paigaldamine maapinnale. Kuna paneelide all on maapinnal rohkem ruumi kui katusel, on jahutus parem, mis omakorda tähendab, et paneelid annavad rohkem energiat. Lisaks on postidel paiknevaid paneele katusel olevatega võrreldes lihtsam hooldada ja inspekteerida. „On neid, kes paneele maha ei taha – nagu on neidki, kelle jaoks paneelid on kihvt element ja konstruktsiooni väljanägemine maja juures niisamuti,“ nendib Aus.

Halli karva puidu taustal on päikesepaneelid täiesti märkamatud. (Alexander Van Berge / Living4media)

Millal paneelid pole parim variant

Aus toob näiteks Tallinnas Nõmme, mis on looduskaunis ja paljude mändidega koht, aga seetõttu ka varjuline ehk paneelide kasutamise mõttes mitte kõige sobivam. „Kui paneelidele langeb peale konstantne vari, pole see koht sobilik,“ ütleb Aus. Teatud juhtudel aitavad olukorda mõneti leevendada optimeerijad – sel juhul mõjutab vari ainult selle konkreetse paneeli tööd, mille kohal ta on, mitte tervet jada. Ent kui puid on palju, tasub pigem kaaluda mõnd muud võimalust.

Tehnoloogia areneb aga kiiresti, sh päikesepaneelindus. Viimaste aastate arengud on Ausi sõnul viinud selleni, et kui veel aasta tagasi kasutati rohkem odavamaid, aga ebaefektiivseid polükristallilisi paneele, siis nüüd suudetakse ka kõige efektiivsemaid monokristallilisi paneele toota sama hinnaga ning eelis­tatakse just neid. „Areng toimub eelkõige räni puhtuse osas,“ täpsustab Aus. „Kui eelmisel aastal oli võimalik võimsus 300 W, siis tänavu juba 325 ja järgmisel aastal ehk 345 W.“

Akude areng aeglasem

Kasutuses on võrguühendusega ehk grid ja võrguühenduseta ehk off-grid süsteemid. Viimased on täiesti sõltumatud ehk neil puudub ühendus üldise elektrivõrguga, mistõttu leiavad need kasutust eelkõige sellistes kohtades, kus liitumine võrguga on väga kallis või pole muul põhjusel võimalik. Kuna päikesest elektri tootmine on kõikuv ja tarbimine tavaliselt ajalises nihkes – päeval päikesepatareidega toodetud energiat kasutatakse kõige rohkem õhtul –, vajavad off-grid-süsteemid energiasalvestit, milleks on tarvilik akupank. „Akude tehnoloogias pole veel revolutsiooni toimunud,“ märgib Aus. „Kui paneelide hinnad on viie aastaga pea viis korda langenud, siis akude hinnalangust pole aset leidnud.“

Neil, kel majaehitus alles ees või kes plaanivad katusevahetust, tasub kaaluda katusekattematerjale, mis vaatamata tavaliste katusepaneelide väljanägemisele sisaldavad ka päikese­paneeli funktsiooni. Näiteks Roofit.solari moodulid on integreeritud päikesepaneelid, mis asendavad tavalisi katusekatte- ja fassaadimaterjale, aga millesse on paigaldatud elektrit tootev õhuke päikeseelement. Kristiina Kivari ettevõttest Roofit Solar Energy ütleb, et tootlikkus on päikesepaneelidega võrreldes sama, aga plussiks on visuaalne külg. Kui katusest kõrgemale paigaldatavad päikesepaneelid on päris silmatorkavad, siis nende pakutavad näevad välja nagu tavaline katusekattematerjal.

Kaks ühes tootega vähem tööd

Boonusena annab uudne materjal Kivari sõnul kokkuhoidu paigaldamisel, sest kinnitub otse roovitusele. Kui muidu on ­tarvis osta eraldi katusekate, palgata selle paigaldajaid ning seejärel muretseda päikesepaneelid ja nende paigaldajad, siis Roofit.solari puhul on tarvis osta ja paigaldada ainult energiat tootev katusekate. „Kui panna kõige odavam katus ehk eterniit ja kõige odavamad Hiina paneelid, võib see tulla odavam. Aga kui valida premium-klassi katusepaneelid, annab uus materjal võidu nii aja kui ka hinna osas,“ lisab firma turundus- ja ekspordi­juht Helen Anijalg.
Roofit.solar pole mõeldud üksnes katusele, vaid seda kasutatakse ka terasprofiilina fassaadidel. „See on ilus lahendus, mis meenutab klaashoonet, millel must teraspaneel, kena ja läikiv,“ kiidab Anijalg. Nii et visuaalselt annab materjal eramule väga kena väljanägemise.

Investeeringu tasuvus

Ausi sõnul annab enamik tootjaid paneelidele kaks garantiid. Esiteks tootegarantii ehk 10–12 aastat – see hõlmab juhtumid, kui näiteks laminaat katki läheb või tekib paneeli kuumapunkt (hot spot). „Ehkki võiks arvata, et vahet pole, mis materjali kasutada, tegelikult see nii ei ole,“ ütleb ta. Nende müüdavatel premium-klassi paneelidel oli tootegarantii varem 15, aga nüüd 25 aastat. Premium-klassi paneelid on küll veidi kallimad, aga tänu sellele ka kvaliteetsemad.

Lisaks on paneelidel tootlikkuse säilimise garantii, mis tagab, et 25 aasta pärast on alles 80% esialgsest võimsusest. Kuna 25 aastat on pikk aeg, siis on garantiist kasu vaid juhul, kui paneelide müüjat ja paigaldajat hoolikalt valitakse. “Kui mingi toode muutub populaarseks, tekib juurde palju kahe­mehefirmasid,“ ütleb Aus ja hoiatab, et kui midagi peaks juhtuma ja firmat hiljem enam turul pole, pole ka garantiid.

Teenusepakkujat valides soovitab Aus jälgida kolme asja. Esiteks ettevõtte kogemust ehk turul oldud aega, samuti tehtud töid ja läbitud koolitusi. Teiseks loeb ettevõtte suurus, mis tagab varuosade kättesaadavuse, juhul kui midagi peaks äkki katki minema. Näiteks kui suvel, kui saadakse 80% toodangust, inverteriga midagi juhtub ja uut pole võtta, on kahju suur. Kolmandaks soovituseks on konkreetse teenuspakkujaga tekkiv klapp ja usaldus.

HEA TEADA

Taastuvenergia toetus vana skeemi järgi kehtib selle aasta lõpuni. Juhul kui toodate rohkem, kui tarbite, maksab Elering järgmised 12 aastat toetust tingimusel, et tootmine algab hiljemalt tänavu 31. detsembril.

undefined (Katre Lember)

Parem toota ise, kui maksta miljon

Kösti talu on kõrvaline koht Otepää kandis. Peretütar Mariliis Pinni sõnul on see eelkõige suvekodu, aga ka talvel veedetakse seal aeg-ajalt puhkusenädalaid. 1930ndatel oli Kösti võimas talu, kuhu elekter traati mööda sisse tuli – liin kuulus riigile. 1940ndatel seadsid end talus sisse uued elanikud ja asi lõppes sellega, et kui Pinnid 2005 kohta taastama asusid, oli seal kõik suuresti hävinud, kaasa arvatud elektriliin. Siht oli küll alles ja nõukaaegsed postidki püsti, aga traadid minema viidud. Eesti Energia küsis siis liitumise ja uue liini eest 700 000 krooni, kaks aastat hiljem juba miljoni. Mõlemal korral jäi asi katki. Esialgu laaditi elektrilisi tööriistu autoakult, peagi muretseti küll 3 kW bensiinigeneraator, aga ikka oli vähe. Sügisel pidi generaator pidevalt podisema ja bensiini kulus kõvasti. Lõpuks võeti kasutusele kaks vana ­­ 95 Ah autoakut, mis generaatoriga täis laeti ja mis siis valgusallikat toitsid. Komplekti kuulusid veel nõukaaegne akulaadija Start ja modifitseeritud siinusega DC-AC inverter 12–220 V 800 W.

Süsteem koostati ise

Samal ajal uuriti internetist teemat ja leiti, et mõistlik lahendus võiks olla päikeseenergia. Kuna valmissüsteemid tundusid kallid, pani Mariliisi isa Rein süsteemi ise kokku: katusele kruviti kaks 75 W päikesepaneeli, tuppa „elektrijaama“ paigaldati Solari kontroller ja 2 kW siinusinverter ning kahe vana aku kohale lohistati neli uut rasket starter­akut. Esimesel aastal piisas kahest paneelist, järgmisel suvel lisandus veel kaks.

“Nüüdseks on paneele (285 W) katusel üheksa – need on suunaga kagusse, andes hommikuse tootluse. Lisaks on kuus paneeli paigaldatud raamile – suunaga edelasse, nii et annavad õhtuse tootlikkuse,” räägib Mariliis. Tänu sellele on pere kevadel, suvel ja sügisel elektriga enam-vähem kindlustatud. Lisaks on talus väike tuulik (Hiina päritolu Windgene, W8, võimsusega 760 W tuulekiirusel 14 m/s) ja mis annab nüüd 5–10% majapidamises tarbitavast elektrist, sügishooajal ehk veidi rohkemgi.
“Niimoodi saame läbi märtsist oktoobrini. Talvekuudel ja siis, kui pikalt pilves, toetab 14 kW diiselgeneraator, muidu inverter 5 kW, akupank 24 V 800 Ah. Pimedamal ajal laeme akud generaatoriga täis, olenevalt elamistihedusest umbes kord nädalas, midagi tuleb lisaks ka tuulikust ja paneelidest, aga soe vesi on talvel gaasiboilerist ja küttepuudega,” kirjeldab Mariliis, lisades, et generaator töötab neil harva.

Elektrisääst loeb
Lisaks tehnoloogia arengule on aastate jooksul toimunud suur muutus ka mõtlemises, leiab perenaine. “Kaalume alati ka energiakulu – millised on need abivahendid, mis peavad elektriga töötama ja milliseid vidinaid üldse igapäevaelus vaja on,” ütleb ta. Pere on õppinud väärtustama energiasäästlikke lahendusi. “Valgustites on leedpirnid, õues öösiti samuti – justkui lennuki maandumisrada hiigelpika lillepeenra servas. Ja ilma elektrilise konserviavajata saame suurepäraselt hakkama!”
Mariliisi isa, hariduselt tööõpetuse õpetaja, elus palju ehitanud ja elektriga sina peal, andis talu juures algul nii ühele kui teisele nõu, kuidas analoogset süsteemi püsti panna. Tänu huvitundjate rohkusele asutas aga ettevõtte RP Kuubis ja temast on saanud Eesti ainus off-grid ehk sõltumatutele taastuvenergia lahendustele spetsialiseerunud tegija.

(pixabay.com)

4 soovitust algajale elektritootjale
1. Arvuta välja, kui suur on sinu majapidamise elektritarve (aastas, kuus, päevas) ja vajalik tippvõimsus.
2. Mõtle läbi oma majanduslikud võimalused ja keskkond: kas on kohta, kuhu panna PV-paneelid, kas tuuliku jaoks on ruumi ja kas tuult on piisavalt.
3. Kui otsustad süsteemi tellida, siis uuri pakkuja tausta. Mida kogenum pakkuja, seda väiksem on tõenäosus, et midagi valesti läheb. Võimalusel võta ühendust teenusepakkuja teiste klientidega.
4. Tutvu komponentide garantii- ja hooldustingimustega ning veendu tootjatoe olemasolus.
Allikas: Mariliis ja Rein Pinn

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?