Rännakud Eestimaal: parimad maitsed Peipsi äärest Hiiumaani

Kodukiri, 1. juuli 2020

Kus haugata haugikotletti või kus teha kadaka­marjajäätisega suu seks – Kodukirja toimetus jagab ehedaid kodumaiseid toiduelamusi.

Magus Peipsi kurk

Peipsi äärde sõidetakse kala ja sibula järele, aga seal on ka väga head magusad krõmpsud kurgid! Teisi sama häid olen saanud kaugel Bulgaarias. Ja osta tasub mitte suure tee äärest, vaid külast, otse väravatelt. Kui samal päeval kojuminek, tehke pagasiruumis koht ka muudele aiaviljadele – soodsamad kui trendikatel linnaturgudel.

Kuigi ajad on muutunud ja maitsemeel on tunda saanud ka teisi, sh idamaiseid maiuseid, on nostalgiline Saaremaalt kaasa tuua Ave halvaad metspähklitega.
Malle

Rongieelne pitsa

Balti jaama lähirongide perrooni kõrval aitab näljasel ootajal kella õigemaks lükata üks mõistlik pitsa, eriti kui näljaseid on üle kahe ja poeriiulite tõmme on ohtlik rahakotiröövel. Hinnaklass vahemikus 4–7 euri väikese, elava tulega ahjus valminud pitsa eest. Saab süüa nii kohapeal kui ka kaasa võtta. Igatahes nurin muutub peagi rahulolunurruks.
Priit

undefined (pixabay.com)

Dirhami tuulehaug

Suvi algab siis, kui müügile tulevad väikesed kurgid, mustasõstralehed juba kasvavad ja saab hakata tegema värsket soolakurki. Selle kõrvale kindlasti Peipsi-­äärne suitsurääbis või -latikas. Ent oleks suur häbematus mitte mainida Läänemaal asuvat Dirhami kalarestorani ja kohalikku tuulehaugi. Kui see õnnestub veel poolsoojalt kätte saada, siis oi-oi sulab ka kõige pirtsakama kalasõbra süda. Suvi poleks aga täiuslik, kui sealt puuduksid Pärnu Supelsakste kohviku kardemoni­saiad ja napoleonikook. Igatahes on, mida oodata!
Ingrid

undefined (Helen Arak)

Hüpiksööklad

Imelikul kombel unub toidu maitse kiiresti – meelde jääb vaid „küll maitses hea“, kuid pildid kohast või miljööst püsivad veel kaua meeles. Märtsis 2017 toimus kohvikuring Soomaal, selle ühes punktis – Niidu külas – oli selleks puhuks ühte vanasse töökotta sisustatud nõukaaegne pidulik kolhoosisöökla. Võimatu oli mööda sõita, sest teeristis peatas auto pesuehtne hallis vormis miilits, kes suunas, kuhu vaja – ehk siis nelkide, diskopallide ja pika järjekorraga toitlustusasutusse. Oli see seal vorstivõileib või kausitäis hernesuppi, aga kõhu sai täis ja tuju heaks.

Veel varem oli õnn sattuda kord Hiiumaale kohvikute päevale, kus teemade valikul polnud fantaasiat kokku hoitud. Oli peen Parunite Balkon Kärdlas, oli filmikohvik, oli võrratuid kooke ja suvist kalateemat, Ning kõige tipuks võis sattuda veel reformpõhjaga voodite ja nende all ööpottidega haiglapalatisse, kus peale kohustuslike terviseprotseduuride sai maitsta igati toitvat „haiglalobi“.
Lõuna-Eestis Hallistes pidi aga tegutsema veel üks pesueht retrosöökla mulgipudru, kotleti, kisselli ja morsiga, millel kõigel nostalgiline, aga vägagi suupärane maitse man.
Helen

undefined (Pille Enden)

Närvikõdi ja haugikotletid
Vähemalt kord suve jooksul peab lesta saama just Saaremaal! See ei olegi alati lihtne – kui on torm või tuul on valest suunast, siis kala pole. Kõige parem on muidugi ise puhastatud, soolatud ja suitsutatud ning just ahjust tulnud lest. Kõik see töö ei olegi hirmraske, kuid vajab väheke praktikat. Kui  suitsutamisvõimalust ei ole, siis näiteks Nasvast Tihemetsa talust saab lesta ja ka muud suitsukala nii kohapeal süüa kui ka kaasa osta. Parem on ette helistada, et oleks kindel.
Setumaa ääres Saabolda külas on väike kodurestoran Maagõkõnõ – eesti keeles moon, kus mekkida kohalikust toorainest valmistatud toitu. Firmaroaks on haugikotletid ja sõir, kodutehtud pirukad ja jäätis. Pererahvas pakub ka põnevaid omatehtud puuvilja- ja marjaveine. Veidi närvikõdi tekitab see, et sinna peab sõitma läbi Venemaa ehk Saatse saapa. 
Sangaste on tuntud ajalooliselt rukkikasvatuse ja  -aretuse piirkonnana. Sestap tasub peatus teha Rukki Majas, kus pea iga toit sisaldab rukist või pakutakse toidu kõrvale rukkikaraskit. Rukist on ka magustoitudes, näiteks leiab menüüst rukkijahuga purukoogi, rukkikamaga panna cotta või rukki­helvestega jäätise. 
Suviste maitseelamuste hulka kuuluvad kindlasti tee äärest, otse talupidajate käest kaasa ostetud päris ehtsa maitsega tomatid, aga ka kurk, kartul, suvikõrvits, kukeseened või marjad.  Kodu poole sõites tuleb teha alati üks kohustuslik ostupeatus.
Pille

undefined (KARMEN KARG)

undefined (Piret Tali)

Pärnu ja Kihnu jäätised
Juba mitu suve peab Pärnu ajaloolises Ranna pst 1c mänguväljaku paviljonis kohvikut kohalik käsitööjäätisetootja Rosenberry. See Pärnu oma jäätisemark on saadaval nii taimse kui kooresena, keemiavabalt ja üksnes naturaalsete magusainetega. Näiteks Jäine Mojito, Koorene Rabarber või Mangovaarikas. Leitav ka Viljandis ja Tartus.
Kui oled rattaga sõites Kihnus majaka alla jõudnud ja tunned, et vajad värskendust, siis tasub majakavaht Elly Karjamilt nõutada tema kodust jäätist. Minu lemmik on kadakamarjaga. Miks mitte nautida majaka juures ka luiki või päikeseloojangut. Kui isutab juba tahedama toidu järele, siis suitsukala kohaliku õllega on suurepärane vaheldus. Või siis praeräim soolapekikõrnete, koduleiva ja sibulasalatiga.
Mina armastan verandasid ja keefirisuppi. Pärnus Supelsakste kohvikus saavad need kaks mõnusalt kokku. Peale pikka unist suvepäeva hea kerge ja värskendav suutäis õdusas ruumis. Okroškat üritan proovida igal võimalusel, eriti Vene restoranides.
Suvi poleks suvi ilma Lõuna-Eesti tuurita. Võrumaal on möödapääsmatu proovida sõira. See kohupiimajuust köömnetega on üks paremaid Võrumaa maitseid. Miks mitte peale pikka tiirutamist Eesti kohta mägisel maastikul teha üks rammus võileib sõira ja Mooska suitsusaunasingiga ning võtta peale üks seltskondlik suitsusaunaõhtu.
Piret

Magus suvi
Mul on suvel sünnipäev ja seda saadab aastast aastasse elevus, et kas ka koos esimeste kodupeenra maasikatega...? Varasemalt on läinud mitmeti ja tänavu tundub hoopiski, et hea kui viimaste marjadeni üldse välja venitab, sest maasikad on eriti varajased. Aga kui pole marju, pole sünnipäevašarlotti.
Tegelikult ajaks poetortki asja nii mitmelgi juhul ära, aga sünnipäevaks ihkab hing midagi erilisemat. Ja selle miski olen tordimeister Annika tortides leidnud ja külalistele rõõmuga pakkunud rohkem kui korra.
Koduköögis alustanud meistril on tänaseks Kuressaares bussijaama lähedal oma väike butiik Avella. Et kui sinna kanti satute, otsige üles, astuge läbi, proovige ära ja järsku on seal ka teie maitsele midagi erilist varuks.
Eks siis paistab, kumb hea variant sel aastal peale jääb.
Katre

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?